Teenusmajanduse koda

Pressiteated

PRESSITEADE
23.01.2018

Pillesaar: Eesti ülikoolid võiks erastada

Laupäeval Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 25. aastapäeva galal peetud kõnes tegi Teenusmajanduse Koda juhtiv IT-ettevõtja Jaan Pillesaar ettepaneku, et Eesti kõrghariduse arendamiseks võiks suured riigiülikoolid erastada.

Eesti ühe suurema tarkvaraettevõte Helmes asutaja Jaan Pillesaare sõnul vajab Eesti kõrgharidus uut energiat ja ettevõtlikkust. "Tänane süsteem, kus riik peab enamikku kõrgkoole ise, ei sunni koole arenema. Kõrghariduse konkurents on ülemaailmne ja me seisame küsimuse ees, mida teha, et Eesti ülikoolid võiksid saada niisama tunnustatud ja kuulsaks õppekeskuseks, nagu seda on näiteks Harvard või MIT.Eesti noored valivad kogu maailma koolide vahel ja välismaale õppima minnes sageli enam Eestisse tagasi ei tulda."

Pillesaar toonitas oma sõnavõtus, et on ilmselge, et eraülikoolid on efektiivsemad kui tsentraalse plaanimajanduse loogikal töötavad riigiülikoolid. “Seda tõestab ka Ettevõtluskõrgkool Mainor: hoolimata ebaausast konkurentsist maksumaksja rahadest ülal peetavate ja tasuta teenust pakkuvate riigiülikoolidega, saab Mainor hakkama ja majandab ennast ära. See on võrreldav umbes samasuguse olukorraga, kui riigiülikoolid peaksid toime saama konkurendiga, kes maksaks igale õpilasele õppemaksu peale, “ rääkis ta. “Kuna turul on tasuta teenuse pakkujad, kes ei lähe kunagi pankrotti, siis eraülikoolidel, kellest võiksid need Eesti Harvardid saada, on väga raske sinna kõrvale tulla - nad peavad otsima turunišše, mida riigiülikoolid oma tasuta teenusega ei kata.”

Pillesaare sõnul, kui riik soovib kõrghariduse omandamist tingimata toetada, siis võiks selle toetuse anda otse üliõpilasele ja lubada tal endal otsustada, kus ta selle raha eest vabal haridusturul õpib. “Veelgi parem oleks riiklikud kõrgkoolid erastada koostöös ülikoolide tänaste juhtkondadega ja nende investoritega, kellel on haridusturul investeerimise kogemus, nagu näiteks Mainor.“


Lisainfo:
Jaan Pillesaar
Helmese juhatuse esimees
www.helmes.com

Kristjan Oad
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor tegevjuht
www.eek.ee


PRESSITEADE
22.01.2018

Paku oma kandidaat: otsitakse möödunud aasta parimat ja halvimat seadust

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2017. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:

  • Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
  • Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Kõik ettepankud on oodatud ja igaüks võib oma kandidaadi koos põhjendustega esitada hiljemalt 31. jaanuariks e-posti aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Teenusmajanduse Koja juhatuse esimehe Jaan Pillesaare sõnul on seitsmendat korda korraldatav Hea Õigusloome Tava konkurss suurepärane võimalus läbi ühiskonna erinevate huvigruppide kaasamise liikuda parema, tervema ja läbipaistvama õiguskultuuri poole. “Rahvast kaasav, demokraatiat hoidev ja õiglaselt toetav õigusloome on eduka ühiskonna ja majandusruumi vundament,” sõnas Pillesaar.

Teenusmajanduse Koda on läbi aastate seisnud targa riigi ja ühiskonna eest, olles veendunud, et kodanikel peab olema suurem sõnaõigus riigi toimimise edendamisel. “Meie ees seisab ülesanne saada aru, kuidas saaksime riigi rolli majanduse tsentraalselt ja paratamatult ressursse raiskaval juhtimisel vähendada, andes raha ja otsustusõiguse ning -vabaduse inimesele,” selgitas Pillesaar.

Teenusmajanduse Koda on seisukohal, et õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine on eluliselt oluline kõigile – nii ettevõtjatele kui kodanikele. Rahvana peame lihtsalt olema nõudlikud nii selle sisu kui vormi osas. Õigusloome peab muutuma teadmispõhiseks, eesmärgipäraseks, mõjusid analüüsivaks ja ka rakendatavaks.

Eelmisel konkursil kuulutati 2016. aasta parimaks seaduseks perehüvitise seadus ning praakseaduse tiitli pälvis maksukobarseadus.

Teenusmajanduse Koda koostas hea õigusloome tava eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.


Hea õigusloome tava näeb ette, et:

1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.

7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.