Mõtted targa Eesti suunal ja pilguheit aastale 2021
Foto: Andri Peetso. Brand Estonia
On olnud teguderohke aasta, kuhu mahtus palju huvitavaid kohtumisi, haaravaid mõttevahetusi ja toredaid ühiseid koosviibimisi. Arutelud meie töögruppides on alati inspireerivad ja tulvil uutest ideedest. Me oleme siiralt tänulikud, et saime jälle aasta jagu üheskoos tegutseda ja Targa Eesti suunal liikuda. Järgnevalt leiad lühikese kokkuvõtte peamistest teemadest, millega 2021. aastal mõõtu võtsime.
Mõistlikud tööjõumaksud ja toimiv maksusüsteem
Aasta algul kokku tulnud Teenusmajanduse Koja nõukogu pani paika visiooni ja peamised teesid aastaks 2021. Koja üks pikaajaline fookus on olnud kõrgete tööjõumaksude osas koostöö poliitikute ja ametnikega ning mõistliku maksusüsteemi suunas liikumine. See on suurim ühine majanduslik probleem kõikidele meie liikmetele. Kojana on meie eesmärk seista liikmeskonna oluliste ühiste huvide eest valitsuse tasandil ja aidata hoida häid erakonnaüleseid poliitilisi suhteid parimate lahenduste nimel. Peame oluliseks valitsusega ühisosa leidmist, et saaksime panustada neis teemades, mis oleks ka reaalselt elluviidavad.
Kohtusime nii peaminister Kaja Kallase ja tema majandusnõuniku Ardo Hanssoniga, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutti, justiitsminister Maris Lauri, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ning side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkutiga. Toimusid ka mitmed jätkukohtumised seniste kontaktisikute ja koostööpartneritega.
Aasta algul kokku tulnud Teenusmajanduse Koja nõukogu pani paika visiooni ja peamised teesid aastaks 2021. Koja üks pikaajaline fookus on olnud kõrgete tööjõumaksude osas koostöö poliitikute ja ametnikega ning mõistliku maksusüsteemi suunas liikumine. See on suurim ühine majanduslik probleem kõikidele meie liikmetele. Kojana on meie eesmärk seista liikmeskonna oluliste ühiste huvide eest valitsuse tasandil ja aidata hoida häid erakonnaüleseid poliitilisi suhteid parimate lahenduste nimel. Peame oluliseks valitsusega ühisosa leidmist, et saaksime panustada neis teemades, mis oleks ka reaalselt elluviidavad.
Kohtusime nii peaminister Kaja Kallase ja tema majandusnõuniku Ardo Hanssoniga, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutti, justiitsminister Maris Lauri, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ning side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkutiga. Toimusid ka mitmed jätkukohtumised seniste kontaktisikute ja koostööpartneritega.
Kaja Kallas Teenusmajanduse Koja üldkoosolekul. Foto: Erlend Štaub
Koja üldkoosolekul rääkis peaminister Kaja Kallas maksudebati vajalikkusest, eelarvekärbetest ja olulistest reformidest, et oleksime riigina jätkusuutlikud ja meie majandus stabiilselt ning kiirelt arenev. “Ära maksusta kõrgelt seda, mida sa tahad, et areneks. Aga kui me vaatame tänast maksusüsteemi, siis mis on kõige kõrgemalt maksustatud? Töötamine.” rõhutas Kallas vajadust vaadata maksusüsteem üle laiapõhjaliselt ja terviklikult.
Kevadisel kohtumisel nentis peaminister, et riigirahanduse korrastamine on määrava tähtsusega tagamaks Eesti majandusele võimalikult kiire ja stabiilne areng. Kulude katmiseks on planeeritud muuhulgas jooksvate kulude kokkuhoid kõikides valitsemisalades, mis alates 2022. aastast ulatub kokku 61 miljoni euroni aastas. Ühtlasi toonitas peaminister, et järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud üle kaheksa miljardi euro ning nii palju pole varem Eesti majandusse investeeritud. Suur osa kaheksast miljardist läheb digipöörde ja rohepöörde elluviimiseks.
Kohtumistel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega oli meie peamiseks arutluskohaks maksudebati tõstmise olulisus ja vajalikud reformid riigirahanduses. Eesti majanduse tulevik põhineb targal tööjõul, kuid on märkimisväärselt kõrgelt maksustatud. Teenusmajanduse sektor on kasvav sektor ja selle edukuse pärssimine kõrge maksukoormusega on juba tulemused toonud - meil on puudu targast tööjõust ning oleme rahvusvahelisel turul atraktiivsuse kaotanud.
Minister tõdes, et rahvusvahelist konkurentsieelist meil enam pole, mistõttu peame kindlasti kaaluma erinevate stsenaariumite vahel, kuidas elavdada majandust ja milline võiks olla tulevikus riigirahanduse mudel. Tutvustasime ka koja väljatöötatud ideed kodanikukontost, mis annaks võimaluse süsteemi terviklikult tõhustada.
Ka justiitsminister Maris Lauriga arutasime võimalike muutuste üle Eesti majanduse käekäigu parendamiseks ning rääkisime maksudebati vajalikkusest. Arutasime ühiselt, kas ja kuidas oleks võimalik viia muutused ellu selliselt, kus riik liigselt ei sekkuks ettevõtlusmaastikule ning ka kodanikel endil oleks suurem vastutus ja vabadus teha otsuseid, näiteks milliseid teenuseid ta vajab ja kellelt ta need ostab. Justiitsminister näeb ohtu tendetsis, kus riigi roll kõikjal kasvab - nii majanduses kui ühiskonnas laiemalt. Riigi liigne sekkumine on jõudnud ka kodanike tasandile, kus inimese enda otsustada on jäänud aina vähem (tasuta kõrgharidus, oluliselt väiksem panus iseenda tervishoius). Minister tõdes, et oleme jõudnud olukorda, kus märkimisväärne osa ühiskonnast ei soovigi teatud valdkondades vastutust võtta ning nähakse riiki otsustajana.
Ka Arenguseire Keskuse 2021. aasta peamisi fookuseid oli Eesti maksusüsteem. Tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuund uuris, kas maksupoliitikaga saab parandada avaliku sektori efektiivsust, aidata kaasa inimeste ettevõtlikkusele, tervislikumale elustiilile või soovile enam oma pensioniiga kindlustada. Maksusüsteeme puudutava analüüsi lõppraport valmis novembris 2021 (tutvu raportiga siin).
Teenusmajanduse Koja juhatuse esimees ja ühtlasi Arenguseire Keskuse nõukogu esimees Jaan Pillesaar nendib, et tänane maksusüsteem vajab põhjalikku ülevaatamist. "Täna me ei maksusta ettevõtteid ja inimesi võrdsetel alustel. Targal tööl põhinevad ettevõtted on maksustatud umbes neli korda kõrgemalt kui varadel, kapitalil ja vahendusel põhinevad ettevõtted ning see ei ole õige. See neljakordne erinevus targa töö vs kapitalipõhiste ettevõtete maksustamisel on ebaõige ja ei saa jääda kestma. Me oleme harjunud mõtlema, et Eesti ühiskond on solidaarne ja Euroopa on solidaarne, kuid tegelikult ei ole. Digitaalselt on võimalik viia maksustamine üksikisiku tasandile ja see on ainuke viis, kuidas saavutada õiglane maksustamine," rääkis Jaan Pillesaar 19. novembril toimunud maksusüsteemide perspektiive käsitleval konverentsil.
Kust tuleb tervishoidu lisaraha?
Teenusmajanduse Koja ärihooaja avaüritus. Foto: Erlend Štaub
Koja tervishoiu töögrupi üks peamiseid ülesandeid on olnud debateerida ja pakkuda välja võimalused, millised võiksid olla toimiva ja jätkusuutliku ravikindlustussüsteemi lahendused ja kuidas jõuda efektiivse rahastamise mudelini.
Seetõttu valisime Teenusmajanduse Koja 2021. aasta ärihooaja avaürituse maksudebati teemaks tervishoiusüsteemi rahastamise problemaatika. Sel korral olid fookuses tööjõumaksud, täpsemalt sotsiaalmaksu tulevik ja küsimus, kuidas hakkame edaspidi rahastama tervishoiukulusid.
Poliitikud ja valitsuskoalitsioon on üksteise võidu lubanud avada maksudebatti, ent üldsõnalistest loosungitest kaugemale pole jõutud. Tegime seekord kasvõi pool rehkendust ja keskendusime ainult tarka äri ajavate ettevõtjate jaoks oluliseimale teemale - tööjõumaksudele. Rääkisime sotsiaalmaksu tulevikust ja sellest, kuidas hakkame edaspidi rahastama tervishoiukulusid.
Debatti vedas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, osalesid Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits, sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Maris Jesse, rahvusvahelise IT-ettevõtte Eurora Solutions valdkonnajuht Egon Veermäe ning IIZI Kindlustusmaakleri juht ja Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Igor Fedotov.
Arutelu avasõnas märkis tol hetkel just Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri ametist lahkunud Maris Jesse, et ministeeriumis on ette valmistatud sotsiaalmaksu lõhkuvat reformi, mis eraldaks ravi- ja pensionikindlustuse rahastusallikad. Endise asekantsleri sõnul ei ole Eesti ravikindlustuse aluste muutmiseks ühte lahendust, vaid tulevikustsenaarium sünnib erinevaid vaateid ja lahendusi kombineerides. Ühe sellise kombinatsiooni, kuidas vältida Haigekassa eelarvesse 900 miljoni eurose puudujäägi teket aastaks 2035, on sotsiaalministeerium juba valitsusse arutelule saatnud (loe pikemalt siit).
Sotsiaalkindlustusameti juhi kohalt erasektorisse liikunud Egon Veermäe aga oponeeris plaani, sest sisuliselt tähendaks ravikindlustuse rahastamine üksikisiku tulumaksusüsteemiga sarnase mudeliga maksutõusu. „See on minu arvates liiga lihtne lahendus, mis ei täida õiget eesmärki,“ sõnas Veermäe.
Tuleviku töö - uued võimalused ja suunad
.jpg)
Foto: Renee Altrov. Brand Estonia
Uue teemana võtsime 2021. aastal põhjalikult ette hetkel väga aktuaalse tööelu temaatika. Töömaailma muutustest ja tuleviku tööst on viimastel aastatel räägitud palju. Tehnoloogia kiire areng, töökohtade automatiseerimine, digitaliseerimine ning uute ärimudelite pealetulek seostuvad nüüd mõistega tuleviku töö. Kiiresti muutuv tööturg dikteerib, milliseid oskusi enim vajatakse ja millised töötamise vormid on selleks optimaalseimad, mistõttu peavad kiirete muutustega kaasas käima nii töötajad kui tööandjad. Kogu tööturu muutuste keerises peab meil olema toetav ja mõistlik tööseadusandlus, mis oleks vajadustele vastav, kaasaegne ja paindlike võimalustega.
Meie tänane tööseadusandlus ei vasta enam ammu tegelikele vajadustele. Olemasolev regulatsioon pooldab pikaajalisi ja tähtajatuid töösuhteid, kusjuures töösuhte lõpetamine on ühtmoodi keeruline ning kulukas. Kui me soovime konkurentsivõimelist ja kaasaegset tööseadusandlust, tuleb seda muuta selgemaks ja võimaldama nii tööandjale kui töötajale paindlikumaid töösuhteid ja -vorme. Meil peab olema võimalus teha tööd nii, et oleks tagatud paindlikud võimalused nii töö tegemise aja, koha ja mahu suhtes, reguleerima nii lühiajalist kui juhutööd ja töötamist koostööplatvormide vahendusel.
Kuna tööelu valdkonna teemadering on lai ja liikmeskonnas mitmeid huvilisi selles valdkonnas panustada, käivitasime märtsi algul paindlike töösuhete töögrupi, mida hakkas juhtima koja nõukogu liige Merlin Seeman Hedman Partnersist. Seadsime eesmärgiks kaardistada probleemid ning leida ühisosa oluliste osapooltega, et astuda üheskoos kiireid ja jõulisi samme Eesti tööõiguse kaasajastamiseks.
Töögrupi tempo oli kiire ja põnev. Jõudsime kohtuda kõikide oluliste osapooltega, sh Sotsiaalministeeriumi, teiste suuremate ettevõtlusorganisatsioonide, EAS Work in Estonia eestvedajate, aga ka Ametiühingute Keskliiduga. Samuti ühendasime jõud Personalirendiettevõtete Liiduga, kuna jagame ühist visiooni tänase tööturu vajadustele vastava tööõiguse osas.
Läbi nende kohtumiste saime samm sammult lähemale oodatud tulemusele - leida koostöövõimalused ja ühiselt soovitud eesmärkideni liikuda. Uus aasta toob mitmeid jätkukohtumisi ja -tegevusi konkreetsete ettepanekute väljatöötamiseks.
Mida toob aasta 2022?
Tänase keerulise tervisekriisi taustal on tulevikku ennustada äärmiselt raske. Küll aga saame kindlalt tegutseda koja pikemaajalise visiooniga ning liikuda Targa Eesti suunal - et meil oleks jätkusuutlik majanduskeskkond; et me oleksime riigina atraktiivne sihtkoht nii ettevõtjatele, talentidele kui investoritele; et meil oleks kaasaegne haridussüsteem, tööjõu- ja maksupoliitika ning et saaksime oma liikmeid toetada ja nende huvide eest seista. Jätkame koostööd ja kohtumisi nii valitsuse, ametnike kui koostööpartneritega, leiame uusi mõttekaaslaseid, korraldame ägedaid ja sisukaid üritusi ja kohtumisi ning püüame anda oma panuse parema, edukama ja targema Eesti heaks.
Aitäh kõikidele, kes erineval moel on panustanud koja ettevõtmistes - teiega koos on äärmiselt tore ja ettevõtlik 2021. aasta oma ust lukustamas. Ees ootab uus ja põnev 2022!
Aitäh kõikidele, kes erineval moel on panustanud koja ettevõtmistes - teiega koos on äärmiselt tore ja ettevõtlik 2021. aasta oma ust lukustamas. Ees ootab uus ja põnev 2022!
Teenusmajanduse Koja üldkoosolekul 2021. Foto: Erlend Štaub