Teenusmajanduse Koja ärihooaja avaüritusel räägiti 4-päevasest töönädalast, targast tööst ja erisoodustusmaksu reformi vajalikkusest
Teenusmajanduse Koda ehk teenusmajanduse valdkonnas ettevõtteid ühendav ja esindav organisatsioon tähistas üleeile ärihooaja algust tuumaka debatiga. Arutelu vedas Nasdaq Tallinna börsi juht ja Teenusmajanduse Koja nõukogu esimees Kaarel Ots, osalesid ka LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel, tehnoloogiaettevõtte Scoro asutaja ja tegevjuht Fred Krieger, ning Helmes Grupi talendijuht Signe Lass.
Debatti alustati kogemuste jagamisega tööelust tervisekriisi aastatel. Kadri Kiisel LHVst meenutas, et päev peale riikliku pandeemia välja kuulutamist alustasid kõik LHV töötajad tööd kodust. „Võimaldasime kõigile töövahendid ja inimesed läksidki, ekraanid kaenla all, kodukontoritesse. Kõik algab töökultuurist. Kiireid otsuseid saab teha, kui inimesed on valmis nendega kaasa tulema,“ leidis Kiisel.
Kaarel Ots rääkis, et Tallinna börsi töötajaid tabas peale poolteist aastat kodukontorites olemist läbipõlemine. „Selgus, et inimesed veetsid liiga palju aega koosolekutel, mis olid veel tihti niimoodi üksteise otsa pikitud, et ei jõudnud isegi tualetis käia. Seepeale kehtestasime uue reegli - ükski koosolek ei tohi olla pikem kui 45 minutit.“
Helmes Grupi talendijuhi Signe Lassi sõnul aitas kriis ümber mõtestada töö- ja pereelu tasakaalu. Helmes Grupp teostas hiljuti süvauurimuse hübriidtööst, millest selgus, et inimesed ja nende vajadused on erinevad, mistõttu ei saa kõigile peale suruda ühte töötamise lahendust. Samuti varieerub see, mida on vaja indiviidil, mida tiimil. „Individuaaltööd võib teha kustahes. Aga tiimitööd ei saa teha hästi läbi ekraani ja lisaks on inimestel ka sotsiaalne vajadus koos käia. Meie nägemuses saabki kontorist tulevikus rohkem selline sotsiaalse kooskäimise koht, mille keskmes on näiteks suur, avatud köök,“ rääkis Lass.
Fred Krieger meenutas, kuidas Scoro oli jõudnud vahetult enne pandeemiat oma kontoripinda kahekordistada. „Me juurutasime tööle hübriidmudeli. Kuna meil pinda jagus, siis said inimesed kahekaupa ruumi jagades kontoris käia, kui nad seda soovisid. Hübriidmudeli puhul on oluline otsustada, mis on iga lahenduse optimaalne proportsioon. Sellega seoses on kinnistunud ka palju müüte. Näiteks see, et teatud tüüpi vestluseid või koosolekuid tuleks tingimata silmast silma teha. Ka meie langesime selle lõksu ja lükkasime osa asju muudkui edasi, kuni saime aru, et see periood kestab kauem, kui arvame ning tegelikult sai need asjad edukalt ka videokoosoleku formaadis ära teha,“ rääkis Krieger ja lisab: „Mina märkasin hoopis seda, et inimesed valmistuvad sedasi koosolekuteks paremini ette.“
Tööhaldusplatvormi arendav iduettevõte Scoro paistab silma innovaatilisusega, sest alates käesoleva aasta juulist mindi seal üle 4-päevasele töönädalale. See kehtib kogu Scoro globaalsele 140-liikmelisele personalile ning ilma kokkusurutud tundide ja palgamuutusteta.
"Ajal, mil tööturul on tihe konkurents, tuleb ettevõtetel kriitiliselt mõelda, kuidas oma inimesi hoida. Tänu lühemale töönädalale jääb töötajatel rohkem aega väljapuhkamiseks ning oma hobide ja pere jaoks. See tõstab nii töötajate heaolu kui ka sooritusvõimet," kommenteeris Krieger.
Debati käigus arutati ka töö seadusandluse teemadel. Kaarel Ots leidis, et erisoodustusmaks on ajale jalgu jäänud, eriti mis puudutab selliste teenuste maksustamist nagu sportimine ja tervisekindlustus, mida väga paljud tööandjad oma töötajatele võimaldavad.
„Selliseid hüvesid pakkudes tagavad tööandjad tööealise elanikkonna tervena püsimise ju. Preventsioon on palju odavam kui ravi. Selle madalam maksustamine või üldse mitte maksustamine oleks ettevõtetele motiveeriv ja riigile kasulik,“ leidis Kaarel Ots. Otsa sõnul kulub täna 80% haigekassa rahast kulub 20% inimeste raviks, kelle haigused on tekkinud suures osas elustiilist.
Kadri Kiisel LHVst erisoodustusmaksu ära kaotama ei kiirustaks, aga pakkus alternatiivse ideena võimalust neid ettevõtteid, kes hoolivad oma töötajatest läbi selliste teenuste pakkumise, premeerida. Küll aga oli Kiisel nõus, et ettevõtted kohanevad muutuva maailmaga kiiremini, kui regulatsioonid neile järele tulevad.
“Väga detailseks valitud formaat seadusandluse küsimustes ei võimaldanud minna, kuid selgelt jäi kõlama mõte, et erisoodustusmaksud on suuresti oma aja ära elanud ja just tervise edendamisele suunatud meetmed võiks küll kohe erisoodustusmaksust vabastada. Ka renditöö regulatsioonides on veel tehnilisi vajakajäämisi ning kui laiem eesmärk on suurem paindlikkus, mis tugevdaks kõigi turuosaliste konkurentsivõimet, siis hästi reguleeritud renditöö on üks viis seda turvaliselt saavutada,” kommenteeris Heigo Kaldra, Teenusmajanduskoja nõukogu liige ja Personalirendiettevõtete Liidu juhatuse liige.
Ürituse toetajad: Advokaadibüroo Hedman, Helmes ja Eesti Personalirendiettevõtete LiitVaata ürituse pildigaleriid!
Fotod: Kalev Lilleorg