Targa töö maksustamine ja maksude mõju targale ettevõtlusele
Teenusmajanduse Koda koos advokaadibürooga Hedman Partners korraldasid 11. septembril 2019. a paneeldiskussiooni, mille keskne teema oli targa töö maksustamine, maksude mõju targale ettevõtlusele ning maksudel põhinev hüvede ümberjagamine ühiskonnas. Diskussioonis otsisime vastust küsimusele, kas tööjõumaksudel ja monopoolsetel riigiteenustel põhinevat, enam kui sajandivanust sotsiaalsüsteemi on tänapäevase tehnoloogia abil võimalik paremaks muuta ja kui, siis kuidas?
Vestluses osalesid Eesti Vabariigi õiguskantsler Ülle Madise, tänane Alexela juht Aivo Adamson, Bolti kaasasutaja Martin Villig ja Teenusmajanduse Koja üks asutaja Jaan Pillesaar. Vestlust juhtis ettevõtja Indrek Kasela.
Lühikokkuvõtet debatist saad vaadata ja kuulata SIIT!
Kuhu läheb Sinu raha?
Kõik me teame, et töötaja Eesti vabariigis on väga mitmes kihis maksustatud ja kõik need kihid on paksud. Kõigepealt võtab riik Sinu palgast 33% sotsiaalmaksu. Seejärel on tööandja kohustatud kandma riigikassasse Sinule kuuluvast rahast üksikisiku tulumaksu 20%. Siis võtab riik Sinu rahast töötuskindlustusmakse. Kui ettevõte seda Sinu raha riigile ära ei ei maksa, siis teda karistatakse.
Kui Sa pärast selle üüratu maksukoorma tasumist alles jäänud umbes poolega oma esialgsest rahast lähed poodi, siis võtab riik Sinult veel kauba hinna sisse peidetud 20% ära käibemaksu ja erinevad aktsiisid. Isegi kui tootel endal ei ole otsest aktsiisimaksu, siis arvesta, et iga toode on poes palju kallim kui võiks olla, sest selle tootmisel ja poodi viimisel on samuti makstud suur kogus makse.
Sellise röövimise tulemusel pole midagi imestada, et 15-25% majandusest erinevatel andmetel eelistab olla varimajandus ja kogu meie 1,3 mln elanikuga riiki peavad üleval vaid ca 470,000 primaarset maksumaksjat, sealhulgas Sina.
Miks on meie riik nii rahanäljane ja kuidas ja kuhu ta kogu selle hiiglasliku raha paneb? Kas ehk saaks ka efektiivsemalt? Kuidas luua demokraatlik ühiskond, milles poliitiline võim kuulub poliitikutele, kuid majanduslik võim oma raha üle kuulub siiski riigi ülalpidajatele ehk kodanikele?
Milliseid mõtteid tänase debati temaatika tekitab – tark töötaja, targa tööjõu maksustamine, mida öelda tänases majanduslikus olukorras?
Aivo Adamson: Olen oma teadlikus elus rakendanud ühte kindlat printsiipi. Tasustasin/tasustan efektiivsust ja kõrget kompetentsi sõltumata turust ja konkreetse sektori palgauuringutest. Kõrgemat palka saab maksta ebaefektiivsuse kõrvaldamise arvelt. Küsimuseks jääb alati, mis on mõõde sellele ebaefektiivsusele või ka efektiivsusele? Üks mõõde on minu peas kindel ja selleks on AEG. Inimesed on hakanud enam väärtustama aega. Pea kõik tooted ja teenused väljendavad läbi mugavuse ajakriteeriumit ja tugevalt on juurdumas trend, kus firmade omanikud pigem jagavad oma edu töötajatega läbi erinevate preemiavormide, kui läbi palganumbri.
Ülle Madise: Soovin, et Eesti uudishimulikumalt kogu oma tulude ja kulude poole üle vaataks. Kiidan Teenusmajanduse Koda, teil on häid mõtteid.
Jaan Pillesaar: Oleme riigina olukorras, kus tänane süsteem karistab targa töö ettevõtjaid - meie tööjõumaksukoormus on areneva majanduse jaoks liialt kõrge. Ettevõtjad on pideva surve all, kuna ühelt poolt ootavad töötajad palgatõuse, teisalt aga on tõstnud kõrge sotsiaalmaks targa töökoha kulu juba üle maailmaturu hinna. Seega on eksportiva Eesti ettevõtja ainus alternatiiv luua need targad töökohad Eestist väljaspoole. Sellest aga kaotab juba kogu riik ja ühiskond.
Tegelikult on suur mure Euroopa pärast tervikuna, sest kogu Euroopa jääb majanduslikult maha. Top 100 ettevõtte hulgas Euroopa ettevõtteid praktiliselt enam ei leia. Samuti ei ole Euroopas juhtivaid tehnoloogiaettevõtteid. Põhjuseks on riigi fiskaapoliitika. Riigisektor on paisunud liialt suureks. Ettevõtetelt kogutakse 9,3 miljardit makse, tegelikult maksavad need maksad ära targad töötajad. Umbes 100 000 primaarset maksumaksjat maksab 80% riigi maksudest, kas otseselt või kaudselt.
Martin Villig: Meie soovime, et Bolti autojuhid saaksid võimalikult lihtsalt maksusid maksta. Selles osas on Maksuamet olnud mõistev. Lihtsustamine antud protseduuris on meile oluline.
Kumba eelistada: kas peaks olema rohkem makse või peaksime mõtlema, kuidas riik saaks olla odavam? Oleme ainuke riik maailmas, kus avaliku sektori keskmine palk ületab tunduvalt erasektori keskmist palka. Äkki peaks riik olema hoopis võimalikult odav?
Ülle Madise: Ülemäärased kulud maksumaksja arvelt on lubamatud ning neid kulusid, mida saab mõistlikult kokku hoida, neid tulebki kokku hoida. Selge on see, et suured kuluartiklid, nagu nt ühtluskool või üldine solidaarne ravikindlustus, tuleb kokku koguda. Põhiseadus suunab sinnapoole, et meie siin Eestis peaks seda tegema solidaarselt. Aga ka seda peab tegema mõistlikult ja säästvalt.
Küll aga asendustegevused, nn seaduste kokku ja lahku kirjutamine ja mahukate plaanide kirjutamised tuleks lõpetada. Oleme jõudnud sinna, kus infosüsteemide muutmised maksavad maksumaksjatele tohutult palju, see maksab miljoneid. Infotehnoloogia arendus on meeletult kallis. Kui kulu ületab soovitud tulu, on see suur probleem. Samuti on kadunud julgus kasutada ära teiste riikide nõrkusi enda huvides ja alahinnatakse rahvast. Mina aga arvan, et rahvas on tark, küll aga peaksid liidrid inimesi informeerima.
Kas ametkond ja poliitikud suudavad keerulisemaid ülesandeid lahendada või taandub see reitingute tagaajamisele?
Jaan Pillesaar: Suudavad, kuid tundub, et puudu on tahet. Näiteks kui vaatame koolide eelarveid, siis palgakulu õpetajatele on 36%. Mistahes teenusorganisatsioonides on palgakulu pigem 60-70%. Raha läheb valesse kohta. Kõik näevad neid numbreid, kuid ei tehta mitte midagi. Süsteem on mugav ja monopol “toimib”. See, et kolmandik raha läheb kaotsi, ei huvita justkui kedagi. Raiskamine ei lõppe enne, kui riigiteenustesse tuuakse tagasi konkurents. Konkurentsi tagamiseks on vaja kodanikele majanduslik võim anda.
Kogu ümberjagamissüsteemi võiks ringi teha. Vara seaduslikuks ümberjagamiseks ei ole vaja 20000 ametniku, piisab ühest arvutist. Ei ole vaja ametnike armeed, kes ainult tõlgendavad seadusi ja kelle kulud ületavad saadavaid tulusid. Vaba liberaalne turumajandus saab väga hästi eksisteerida koos sotsiaalse turvalisusega, kui me võtame tehnoloogia appi. Ühiskonnast ei pea solidaarsust kaotama, et ühiskond saaks olla vabas liberaalses turumajanduses.
Martin Villig: Enamik Bolti juhte teeb seda tööd seetõttu, et see töö on paindlik. Seetõttu ei tee me neile ka keerulisi reegleid ette. Euroopa kindlasti jälgib seda trendi. Juhtide huvi on eelkõige paindlikkus. Bolti platvorm on üks lihtsamaid töötamise vorme, inimene saab ise valida omale sobiva aja töötamiseks.
Ülle Madise: 21. sajandi töö Eestis võiks olla selline, et ei ütle, mida ei saa, vaid ütleb, mida saab. Inimene peaks nii kaua kui tema tervis võimaldab õppima ja töötama, teenima erineval moel raha ja arendama ennast. Inimese sissetulek võiks joonistuda kokku mitmeti.
Kuidas tekitada konkurentsiolukord?
Aivo Adamson: Ravikindlustus meil on, aga arstiabi kui teenus ja pikad järjekorrad on siiski väga suureks probleemiks. Tööandjale on oluline, et töötaja saaks panustada ja väärtust luua, mitte et ta on sunnitud ootama oma murega kolm kuud ravijärjekorras. Ühel hetkel tuleb riigil ravikindlustuse süsteem üle vaadata.
Jaan Pillesaar: Kuidas saada ebaefektiivsesse riigisektorisse konkurents? Me teame erasektori näitel, et monopol ei toimi. Kui riik midagi teeb, siis tsentraalse plaanimajanduse korras, mis ei ole mitte kuidagi efektiivne. Oleme sellele pikalt mõelnud ja vastuseid otsinud ning oleme jõudnud vastuseni, et raha ja otsustusvõimalus tuleb anda kodaniku kätte. Kindlasti on osa kodanikke, kes ise hakkama ei saa, just neile peab riik appi tulema. Konkurents on võtmeküsimus.
Üritus on järelevaadatav SIIN!
______________________________________________
Taustainfoks
Millega tegeleme Teenusmajanduse Kojas?
Teenusmajanduse Koda esindab targa äri vabakonda Eestis, mille liikmeskonna moodustavad ettevõtjaid, kelle põhivara on inimesed ja teadmised-oskused ning kes pakuvad kõrge lisandväärtusega teadmusmahukaid teenuseid. Teenuste sektori osakaal kogu majandusest on aja jooksul aina kasvanud, moodustades kogumajandusese müügitulust tänaseks pea 80%. Koja väärtustes ja visioonis on kesksel kohal tark töötaja, tark majandus ja tark riik tervikuna.
Teenustega on seotud 80% töökohtadest, kuid juba mõnekümne aasta pärast hakkavad arvutialgoritmid ja tehisintellekt asendama suurt osa nendest. Sellepärast peame juba täna mõtlema, kuidas tegutseda efektiivsemalt, et väljakutsetega paremini toime tulla.
Teenusmajanduse Koda on välja töötanud visiooni “Isemajandav Eesti”, mis on ideekavand sisuliseks riigireformiks, hõlmates nii haridus-, tervishoiu- kui maksusüsteemi. Fookuses peaks olema pigem hästi toimetulev inimene, mitte ainult tänased töökohad.