Eesti riigi maksutulude suurendamisele orienteeritud e-Residentsuse programm sai 2022. aasta lõpus kaheksa-aastaseks. Selle aja jooksul on Eesti digi-ID kaardi saanud endale PPA otsuse alusel üle 97 000 välismaalase. Nende isikutega seotud uusi äriühinguid on äriregistris üle 23 650. Nendelt äriühingutelt laekus 2021. aastal 32,5 miljonit eurot makse. Arvestuslikult on iga riigi poolt e-Residentsusse investeeritud euro möödunud aastal tagasi toonud 6 eurot. Iga kuu asutatakse e-residentide poolt 300-400 uut äriühingut.
"2021. aastal teenitud 32 miljoni asemel vajame ühiskonnana riigieelarvesse uusi tulusid kümme kuni sada korda rohkem. E-Residentsus on toimiva prototüübina meile näidanud, et tegemist on kasumliku ja otstarbeka suunaga. Hüpoteesi kontrollimiseks on alustuseks vaja äriregistris aktsepteerida teiste EL riikide väljastatud elektroonilisi identiteete. Eesti ei suuda mitte kunagi teiste ELi riikidega nende kodanikele eID vahendite väljastamisega konkureerida. Seega kasutame ära olemasolevat Euroopa Liidu eIDAS raamistikku ja teenindame 100 000 e-residendi asemel tervet Euroopat," ütles TMK e-Residentsuse töögrupi juht Ivar Veskioja.
2017. aasta jaanuarist
koos käivas Teenusmajanduse Koja e-Residentsuse töörühmas kohtuvad regulaarselt
teenusepakkujad ja riigiametite esindajad. Töörühmas
olid 2019. aastal koja liikmetest esindatud Unicount OÜ, 1Office OÜ, Advokaadibüroo Hedman
Partners ja CO OÜ, Advokaadibüroo Sorainen AS, Deloitte Advisory AS ja Ernst
& Young Baltic AS.
Kadri Kaasik