Ministeeriumis valmis plaan saata sotsiaalmaks ajaloo prügikasti
Maris Jesse Teenusmajanduse Koja ärihooaja avaüritusel // Foto: Erlend Štaub
Sotsiaalministeeriumis on ette valmistatud sotsiaalmaksu lõhkuvat reformi, mis eraldaks ravi- ja pensionikindlustuse rahastusallikad, märkis äsja ministeeriumi tervisala asekantsleri ametist lahkunud Maris Jesse Teenusmajanduse Koja Haigekassa tulevikule keskendunud arutelu avasõnas.
Sotsiaalministeeriumis on ette valmistatud sotsiaalmaksu lõhkuvat reformi, mis eraldaks ravi- ja pensionikindlustuse rahastusallikad, märkis äsja ministeeriumi tervisala asekantsleri ametist lahkunud Maris Jesse Teenusmajanduse Koja Haigekassa tulevikule keskendunud arutelu avasõnas.
„Ma usun, et on aeg Eesti ravikindlustuse tingimusi ja rahastuse aluseid muuta,“ ütles Jesse. Selleks aga pole tema sõnul ühte lahendust, vaid tulevikustsenaarium sünnib erinevaid vaateid ja lahendusi kombineerides. Ühe sellise kombinatsiooni, kuidas vältida Haigekassa eelarvesse 900 miljoni eurose puudujäägi teket aastaks 2035, on sotsiaalministeerium juba valitsusse arutelule saatnud.
Seal pakutakse välja neli lahendust. Esimese lahendusena nähakse ministeeriumi dokumendis, et Haigekassa eelarve puudujääki hakatakse iga-aastaselt riigieelarvest kinni maksma. Teine võimalus on, et valitsus võtab alla 19aastaste kodanike ravikindlustuse tasumise Haigekassalt üle. Kolmas võimalus on, et haiguspäevade hüvitamine võetakse Haigekassalt ära.
Teenusmajanduse Koja arutelu avasõnas keskendus Jesse aga neljandale lahendusele – lõhume tänase 33% sotsiaalmaksu ära ja hakkame eraldi koguma ravikindlustusmaksu (täna 13% maksust) ning pensionikindlustusmaksu (täna 20% maksust).
Jätame tänase süsteemi ajalukku
Jesse sõnul võiks uus ravikindlustusmaks lähtuda tänasest üksikisiku tulumaksusüsteemist, mille kaudu saadavale tulule lisatakse solidaarsusosa riigieelarvest. 20% pensionimaksu kogutaks sotsiaalmaksule sarnaselt edasi ehk see jääks endiselt peaasjalikult tööandjate õlule.
„Selle lahenduse peamine idee oleks laiendada ravikindlustuse maksubaasi. See tähendab, et töötaja maksaks ravikindlustusmaksu ainult lähtuvalt enda sissetulekutest, mis vähendaks oluliselt ettevõtjate tööjõumaksudele tehtavaid kulusid,“ rääkis Jesse. Täpsemalt langeks ettevõtjate tööjõumaksud sotsiaalministeeriumi stsenaariumite kohaselt 11,6–12,9 protsenti.
Samuti lahendaks uus maks mure projektipõhiste töötajatega, kes praegu peavad projektide vahel nuputama, kuidas endale riiklik ravikindlustust säilitada. Nimelt on sotsiaalministeerium pakkunud, et uue mudeli kohaselt ei laieneks ravikindlustusmaks mitte ainult palgatulule, vaid ka teistele tuluallikatele. See tähendab, et ravikindlustuse saab ka kodanik, kes ei teeni näiteks palgatulu, aga see-eest saab investeerimistulu. „Kindlustuse aluseks on maksukohustuse teke ehk see annab õiguse saada ravikindlustust,“ ütles Jesse.
Veermäe: selline sotsiaalmaksu kaotamine kasvataks maksukoormust
Sotsiaalkindlustusameti juhi kohalt erasektorisse liikunud Egon Veermäe lasi aga Jesse plaani auklikuks, sest sisuliselt tähendaks ravikindlustuse rahastamine üksikisiku tulumaksusüsteemiga sarnase mudeliga maksutõusu. „See on minu arvates liiga lihtne lahendus, mis ei täida õiget eesmärki,“ sõnas Veermäe.
Tema hinnangul võib jääda Jesse antud nägemusest mulje justkui makse langetatakse, kuid sissetulekust sõltuv ravikindlustus ja endiselt tööandja õlule jäänud pensionikindlustus kokkuvõttes siiski kasvatavad üldist maksukoormust. „Eesmärk peaks olema tänase maksukoormusega hakkamasaamine või isegi praeguselt tasemelt maksude langetamine,“ ütles Veermäe, kes lisas, et näiteks sotsiaalkindlustusvaldkonna prognoositav defitsiit aastaks 2035 on palju suurem kui Haigekassa ravikindlustuse defitsiit.
Seetõttu soovitas ta Haigekassa viia praeguselt teenuspõhiselt rahastamismudelilt üle uuenduspõhisele rahastamismudelile. „Rahastada tuleb tegevusi, mis muudavad süsteemi efektiivsemaks, mitte neid tegevusi, mis süvendavad tänaseid probleeme,“ ütles Veermäe.
Kuidas valitsus suhtub sotsiaalministeeriumi kevadistesse ettepanekutesse, pole teada. „Praegu pole valitsuses jõutud koroona tõttu ettepanekuid arutada, kuid loodetavasti tehakse seda peatselt,“ sõnas Jesse.
Teenusmajanduse Koja ärihooaja avaürituse maksudebatil olid fookuses tööjõumaksud, täpsemalt sotsiaalmaksu tulevik ja küsimus, kuidas hakkame edaspidi rahastama tervishoiukulusid. Debatti vedas Igor Rõtov, osalesid Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits, sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Maris Jesse, rahvusvahelise IT-ettevõtte Eurora Solutions valdkonnajuht Egon Veermäe ning Teenusmajanduse Koja nõukogu liige, IIZI Kindlustusmaakleri juhatuse esimees Igor Fedotov.
Seal pakutakse välja neli lahendust. Esimese lahendusena nähakse ministeeriumi dokumendis, et Haigekassa eelarve puudujääki hakatakse iga-aastaselt riigieelarvest kinni maksma. Teine võimalus on, et valitsus võtab alla 19aastaste kodanike ravikindlustuse tasumise Haigekassalt üle. Kolmas võimalus on, et haiguspäevade hüvitamine võetakse Haigekassalt ära.
Teenusmajanduse Koja arutelu avasõnas keskendus Jesse aga neljandale lahendusele – lõhume tänase 33% sotsiaalmaksu ära ja hakkame eraldi koguma ravikindlustusmaksu (täna 13% maksust) ning pensionikindlustusmaksu (täna 20% maksust).
Jätame tänase süsteemi ajalukku
Jesse sõnul võiks uus ravikindlustusmaks lähtuda tänasest üksikisiku tulumaksusüsteemist, mille kaudu saadavale tulule lisatakse solidaarsusosa riigieelarvest. 20% pensionimaksu kogutaks sotsiaalmaksule sarnaselt edasi ehk see jääks endiselt peaasjalikult tööandjate õlule.
„Selle lahenduse peamine idee oleks laiendada ravikindlustuse maksubaasi. See tähendab, et töötaja maksaks ravikindlustusmaksu ainult lähtuvalt enda sissetulekutest, mis vähendaks oluliselt ettevõtjate tööjõumaksudele tehtavaid kulusid,“ rääkis Jesse. Täpsemalt langeks ettevõtjate tööjõumaksud sotsiaalministeeriumi stsenaariumite kohaselt 11,6–12,9 protsenti.
Samuti lahendaks uus maks mure projektipõhiste töötajatega, kes praegu peavad projektide vahel nuputama, kuidas endale riiklik ravikindlustust säilitada. Nimelt on sotsiaalministeerium pakkunud, et uue mudeli kohaselt ei laieneks ravikindlustusmaks mitte ainult palgatulule, vaid ka teistele tuluallikatele. See tähendab, et ravikindlustuse saab ka kodanik, kes ei teeni näiteks palgatulu, aga see-eest saab investeerimistulu. „Kindlustuse aluseks on maksukohustuse teke ehk see annab õiguse saada ravikindlustust,“ ütles Jesse.
Veermäe: selline sotsiaalmaksu kaotamine kasvataks maksukoormust
Sotsiaalkindlustusameti juhi kohalt erasektorisse liikunud Egon Veermäe lasi aga Jesse plaani auklikuks, sest sisuliselt tähendaks ravikindlustuse rahastamine üksikisiku tulumaksusüsteemiga sarnase mudeliga maksutõusu. „See on minu arvates liiga lihtne lahendus, mis ei täida õiget eesmärki,“ sõnas Veermäe.
Tema hinnangul võib jääda Jesse antud nägemusest mulje justkui makse langetatakse, kuid sissetulekust sõltuv ravikindlustus ja endiselt tööandja õlule jäänud pensionikindlustus kokkuvõttes siiski kasvatavad üldist maksukoormust. „Eesmärk peaks olema tänase maksukoormusega hakkamasaamine või isegi praeguselt tasemelt maksude langetamine,“ ütles Veermäe, kes lisas, et näiteks sotsiaalkindlustusvaldkonna prognoositav defitsiit aastaks 2035 on palju suurem kui Haigekassa ravikindlustuse defitsiit.
Seetõttu soovitas ta Haigekassa viia praeguselt teenuspõhiselt rahastamismudelilt üle uuenduspõhisele rahastamismudelile. „Rahastada tuleb tegevusi, mis muudavad süsteemi efektiivsemaks, mitte neid tegevusi, mis süvendavad tänaseid probleeme,“ ütles Veermäe.
Kuidas valitsus suhtub sotsiaalministeeriumi kevadistesse ettepanekutesse, pole teada. „Praegu pole valitsuses jõutud koroona tõttu ettepanekuid arutada, kuid loodetavasti tehakse seda peatselt,“ sõnas Jesse.
Teenusmajanduse Koja ärihooaja avaürituse maksudebatil olid fookuses tööjõumaksud, täpsemalt sotsiaalmaksu tulevik ja küsimus, kuidas hakkame edaspidi rahastama tervishoiukulusid. Debatti vedas Igor Rõtov, osalesid Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits, sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Maris Jesse, rahvusvahelise IT-ettevõtte Eurora Solutions valdkonnajuht Egon Veermäe ning Teenusmajanduse Koja nõukogu liige, IIZI Kindlustusmaakleri juhatuse esimees Igor Fedotov.
Artikkel ilmunud Äripäevas 8.09.2021