Danilov tõdeb, et kuigi 2000. aastate alguses ülesehitatud maksusüsteem on Eestit hästi teeninud ja meil ei pruugi veel praegugi kuhugi kiiret olla, on siiski mõistlik hoida silm peal tööturgu, digivaldkonda, ebavõrdsust ja kliimat puudutavatel trendidel. Mitmed neist mõjutavad maksubaase ja ‑laekumisi vähenemise suunas, samal ajal kui rahvastiku vananemine toob kaasa surve sotsiaalkulude kasvuks.

Arenguseire Keskuses läbiviidud uuringud tervishoiu, pensionisüsteemi ja pikaajalise hoolduse tuleviku kohta osundavad, et kui soovime vähemalt tänasel tasemel tervishoidu, esimesest pensionisambast pensionit vähemalt 40 protsenti varasemast palgast ning pikaajalise hoolduse koorma olulist ümbertõstmist tasustamata omastehooldajate õlult professionaalsetele hooldajatele, peaks sotsiaalkaitse eelarve aastal 2035 olema ligikaudu 2,5 miljardit eurot praegusest suurem.

Vaja on paremat tasakaalu tööjõu ja kapitali maksustamise vahel

Üle maailma toimuvad arutelud selle üle, milline on maksusüsteem ja maksude maksmine tulevikus. Räägitakse vajadusest saavutada parem tasakaal tööjõu, kapitali ja tarbimise maksustamise vahel.

Eestis on tööjõumaksude osakaal maksutulust Euroopa keskmisega samal tasemel, tarbimismaksude osakaal on Euroopa keskmisest kolmandiku võrra kõrgem ja kapitalimaksude osakaal Euroopa keskmisest kolm korda madalam.

Tööjõumaksude roll maksutulus ei saa tulevikus olla sama suur nagu seni. Tööealine elanikkond kahaneb. Järjest laiemalt levib töötamine ettevõtluse vormis, mis vähendab riikide tulu tööjõumaksudest ning on pannud mitmeid riike otsima lahendusi töövõtja ja iseendale tööandja maksukäsitluse ühtlustamiseks. Mõeldakse ka erinevate tululiikide maksustamise ühtlustamise peale, olgu tegu töise tulu, ettevõtlustulu, finantstulu või rendituluga.

Täiendavat peavalu valmistab kasvav ebavõrdsus: jõukamad võtavad suurema osa oma tulust välja kapitalituluna, mis on soodsamalt maksustatud kui palgatulu. Ka viimasel viiel aastal aset leidnud keskpankade rahatrükk ja sellega kaasnev varade hinnatõus suurendab lõhet nende vahel, kellel on varasid ja kellel ei ole.

Varalise ebavõrdsuse kiire süvenemine ühiskonnas aga kasvatab rahulolematust, mis leiab üha enam väljundi majandusreformide ja suurprojektide blokeerimises, õõnestades pikaajalist majanduskasvu ja maksutulusid.

Kui varamaksude osakaal Euroopa riikide maksutulus on pigem olnud väike, ligikaudu viis protsenti maksutulust (kuigi mitte nii rekordmadal nagu Eestis, ligikaudu üks protsent maksutulust), nähakse ka siin uusi võimalusi tänu riikidevahelise infovahetuse arengule, mis aitab võidelda varade varjamisega. Ka plokiahela tehnoloogia võib pakkuda häid võimalusi varade üle järje- ja pettuskindla arvestuse pidamiseks.

Vajadust tänane maksusüsteem üle vaadata näeb ka Teenusmajanduse Koja juhatuse esimees Jaan Pillesaar. "Eesti tänane maksusüsteem vajab ülevaatamist. Täna me ei maksusta ettevõtteid ja inimesi võrdsetel alustel. Targal tööl põhinevad ettevõtted on maksustatud umbes neli korda kõrgemalt kui varadel, kapitalil ja vahendusel põhinevad ettevõtted ning see ei ole õige. See neljakordne erinevus targa töö vs kapitalipõhiste ettevõtete maksustamisel on ebaõige ja ei saa jääda kestma. Me oleme harjunud mõtlema, et Eesti ühiskond on solidaarne ja Euroopa on solidaarne, kuid tegelikult ei ole. Digitaalselt on võimalik viia maksustamine üksikisiku tasandile ja see on ainuke viis, kuidas saavutada õiglane maksustamine," Pillesaar novembris toimunud maksusüsteemide perspektiive käsitleval konverentsil.