Egon Veermäe: ma ei näe, et riik otsiks tervishoiu rahastuskriisile lahendusi süsteemi seest
Tervisekriis on selgelt ilmestanud, et ainuüksi tööjõumaksudest sõltuv tervishoiu rahastussüsteem on ajale jalgu jäänud ja vajab põhjalikku suunamuutust. Innovatiivsed ja edasiviivad lahendused ei tule aga ainuüksi tervishoidu lisaraha süstimisega, vaid riik peaks võtma vastutuse pikaajalise strateegilise plaani eest, kirjutab Eurora Solutionsi õiguse ja tolliteenuse juht Egon Veermäe.
Egon Veermäe / Foto: Teenusmajanduse Koda
Tänase tervishoiusüsteemi rahastamise probleemkohaks on otsene seos tööjõumaksudega. Sellist süsteemi ohustavad ühelt poolt meie vananev rahvastik ja kahanev tööealiste inimeste arv, teisalt aga uued ja paindlikud töötegemise vormid. Me peaksime riigina uusi lahendusi mitte tõrjuma, vaid nendega kohanema, see on tänane maailm. Seega vaid sotsiaalmaksu laekumisel põhinev ravikindlustuse süsteem ei ole finantsiliselt jätkusuutlik.
Tänase süsteemiga jätkates kulud ainult kasvavad. Samas selle asemel, et keskenduda maksudebatis ainult sellele, kuidas süsteemi uut raha sisse tuua, on vaja lisaks tulude suurendamisele tegeleda ka kulude poolega. Raha juurde panemine on alati kõige lihtsam, kuid see ei lahenda probleemi pikaajaliselt ja jätkusuutlikult.
Riigil peab olema selge ambitsioon tänast süsteemi seespidiselt muuta ja luua lahendused olemasoleva maksukoormusega. Täna ma ei näe, et riik tegeleks pika ja strateegilise planeerimisega ning struktuurse muudatuse viljelemisega, mis tooks ka tegeliku kasu ja efektiivsuse.
Kus me oleme 10 aasta pärast?
Septembris Teenusmajanduse Koja maksudebatil esitletud sotsiaalministeeriumis valminud maksureform, millega tõstetakse vaid makse, on kõige halvem üldse. Süsteem jääb ju samaks ning ühel hetkel me oleme jälle olukorras, kus on vaja tõsta maksukoormust.
Isikliku töökogemuse pealt saan öelda, et järsud maksutõusud maksude laekumist üldjoontes ei paranda. Me peaksime õppima varasematest kogemustest ja arvestama Eesti maksukultuuri. Mõtlema, kus me tahame olla kümne aasta pärast.
Tegelik efektiivsus tuleb ka meie meditsiinisüsteemi ikka ja ainult läbi ettevõtlike inimeste ja innovatiivsete lahenduste. Neid tuleks kindlasti tunnustada ja toetada, sest vaid nii püsime ka riigina konkurentsis. Vaid ravikindlustussektori sisene konkurents tagab innovatsiooni ja uudsed lahendused.
Kui meil on üks keskne süsteem, siis paraku on ka lahendused keskpärased. Ravikindlustuse maksumäära nihutamise asemel gramm siia- või sinnapoole sooviksin riigijuhtidelt näha tegelikku arutelu ja ettepanekuid, kuidas me saaksime toetada konkurentsi teket Eesti meditsiinisektoris.
---------------------------
Egon Veermäe on olnud maksu- ja tolliameti asejuht ning sotsiaalkindlustusameti juht. Ta on saanud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidult (ITL) 2019. aasta läbimurdja nimetuse esimese avaliku proaktiivse automatiseeritud e-teenuse eest.
Tänase süsteemiga jätkates kulud ainult kasvavad. Samas selle asemel, et keskenduda maksudebatis ainult sellele, kuidas süsteemi uut raha sisse tuua, on vaja lisaks tulude suurendamisele tegeleda ka kulude poolega. Raha juurde panemine on alati kõige lihtsam, kuid see ei lahenda probleemi pikaajaliselt ja jätkusuutlikult.
Riigil peab olema selge ambitsioon tänast süsteemi seespidiselt muuta ja luua lahendused olemasoleva maksukoormusega. Täna ma ei näe, et riik tegeleks pika ja strateegilise planeerimisega ning struktuurse muudatuse viljelemisega, mis tooks ka tegeliku kasu ja efektiivsuse.
Kus me oleme 10 aasta pärast?
Septembris Teenusmajanduse Koja maksudebatil esitletud sotsiaalministeeriumis valminud maksureform, millega tõstetakse vaid makse, on kõige halvem üldse. Süsteem jääb ju samaks ning ühel hetkel me oleme jälle olukorras, kus on vaja tõsta maksukoormust.
Isikliku töökogemuse pealt saan öelda, et järsud maksutõusud maksude laekumist üldjoontes ei paranda. Me peaksime õppima varasematest kogemustest ja arvestama Eesti maksukultuuri. Mõtlema, kus me tahame olla kümne aasta pärast.
Tegelik efektiivsus tuleb ka meie meditsiinisüsteemi ikka ja ainult läbi ettevõtlike inimeste ja innovatiivsete lahenduste. Neid tuleks kindlasti tunnustada ja toetada, sest vaid nii püsime ka riigina konkurentsis. Vaid ravikindlustussektori sisene konkurents tagab innovatsiooni ja uudsed lahendused.
Kui meil on üks keskne süsteem, siis paraku on ka lahendused keskpärased. Ravikindlustuse maksumäära nihutamise asemel gramm siia- või sinnapoole sooviksin riigijuhtidelt näha tegelikku arutelu ja ettepanekuid, kuidas me saaksime toetada konkurentsi teket Eesti meditsiinisektoris.
---------------------------
Egon Veermäe on olnud maksu- ja tolliameti asejuht ning sotsiaalkindlustusameti juht. Ta on saanud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidult (ITL) 2019. aasta läbimurdja nimetuse esimese avaliku proaktiivse automatiseeritud e-teenuse eest.