Tuleviku töö - uued võimalused ja suunad
.jpg)
Foto: Renee Altrov, Brand Estonia
Töömaailma muutustest ja tuleviku tööst on viimastel aastatel räägitud väga palju. Tehnoloogia kiire areng, töökohtade automatiseerimine, digitaliseerimine ning uute ärimudelite pealetulek seostuvad nüüd mõistega tuleviku töö. Kiiresti muutuv tööturg dikteerib, milliseid oskusi enim vajatakse ja millised töötamisvormid on selleks optimaalseimad, mistõttu peavad kiirete muutustega kaasas käima nii töötajad kui tööandjad. Kogu tööturu muutuste keerises peab meil olema toetav ja mõistlik tööseadusandlus, mis oleks vajadustele vastav, kaasaegne ja paindlike võimalustega.
Konkurentsis püsimiseks peame juba täna arvestama globaalsete arengutrendide ja uute töövormidega. Kuidas luua rohkem töökohti, vähendada tööjõupuudust ning kohaneda uute tööturgu puudutavate trendidega? Tänane kriis on toonud välja palju uusi tahke ning lahendamist vajavaid probleeme on üksjagu.
Märtsi algul käivitasime Teenusmajanduse Koja uue töögrupi, kus hakkame koos valdkonna spetsialistidega sel teemal sisulist tööd tegema, et saaksime liikuda vajadustele vastava, paindliku ja kaasaaegse töösuhete reguleerimise suunal. Probleemide kaardistamiseks viisime koja liikmesettevõtete seas läbi küsitluse.
Selgus, et enamik vastanutest kasutavad traditsiooniliste töövormide kõrval mitmeid erinevaid uusi töö tegemise viise. Kõige populaarsem uus töövorm on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel tehtav mobiilne töö, mille puhul töötab töötegija väljaspool tööd andva isiku ruume, kasutades selleks infotehnoloogilisi võimalusi. Populaarsed töövormid on ka töökoha ja tööaja jagamine, mis tähendab seda, et üks tööandja võtab konkreetse tööülesande täitmiseks tööle kaks või enam inimest. Samavõrd palju kasutatakse ka töötaja jagamise võimalust, kus palgatakse töötaja ühiselt tööandjate grupi poolt. Lisaks mainiti ära ka renditöö kasutamine, ajutine spetsialisti kaasamine, juhutöö võimalused ning rahvahange.
Palusime liikmetelt tagasisidet selles osas, millised on peamised valukohad praeguses tööelu reguleerivas seadusandluses. Peamine ja läbiv teema on ikkagi see, et kehtiv regulatsioon ei ole piisavalt paindlik, vaid vastupidi liialt jäik, keerukas, killustatud ja ajale jalgu jäänud. Probleeme tekib paindliku tööaja määramisega, sh lühendatud tööaja ja mobiilse töö puhul. Liialt jäik on ka tööaja arvestuse pidamine, töösuhte lõpetamine, töökoha märkimine ning sellega seotud maksud, töö- ja puhkeaeg. Renditöö ei ole piisavalt selgelt ega sisuliselt reguleeritud. Näiteks jäävad renditöötajad sageli välja koolitus- ning arenguprogrammidest, aga ka abirahadest. Täpsem seadusandlus väldiks siin ebavõrdset kohtlemist. Kõigele lisaks on ka sotsiaalkindlustus meil seotud liiga jäigalt lepingu vormiga.
Märtsi algul käivitasime Teenusmajanduse Koja uue töögrupi, kus hakkame koos valdkonna spetsialistidega sel teemal sisulist tööd tegema, et saaksime liikuda vajadustele vastava, paindliku ja kaasaaegse töösuhete reguleerimise suunal. Probleemide kaardistamiseks viisime koja liikmesettevõtete seas läbi küsitluse.
Selgus, et enamik vastanutest kasutavad traditsiooniliste töövormide kõrval mitmeid erinevaid uusi töö tegemise viise. Kõige populaarsem uus töövorm on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel tehtav mobiilne töö, mille puhul töötab töötegija väljaspool tööd andva isiku ruume, kasutades selleks infotehnoloogilisi võimalusi. Populaarsed töövormid on ka töökoha ja tööaja jagamine, mis tähendab seda, et üks tööandja võtab konkreetse tööülesande täitmiseks tööle kaks või enam inimest. Samavõrd palju kasutatakse ka töötaja jagamise võimalust, kus palgatakse töötaja ühiselt tööandjate grupi poolt. Lisaks mainiti ära ka renditöö kasutamine, ajutine spetsialisti kaasamine, juhutöö võimalused ning rahvahange.
Palusime liikmetelt tagasisidet selles osas, millised on peamised valukohad praeguses tööelu reguleerivas seadusandluses. Peamine ja läbiv teema on ikkagi see, et kehtiv regulatsioon ei ole piisavalt paindlik, vaid vastupidi liialt jäik, keerukas, killustatud ja ajale jalgu jäänud. Probleeme tekib paindliku tööaja määramisega, sh lühendatud tööaja ja mobiilse töö puhul. Liialt jäik on ka tööaja arvestuse pidamine, töösuhte lõpetamine, töökoha märkimine ning sellega seotud maksud, töö- ja puhkeaeg. Renditöö ei ole piisavalt selgelt ega sisuliselt reguleeritud. Näiteks jäävad renditöötajad sageli välja koolitus- ning arenguprogrammidest, aga ka abirahadest. Täpsem seadusandlus väldiks siin ebavõrdset kohtlemist. Kõigele lisaks on ka sotsiaalkindlustus meil seotud liiga jäigalt lepingu vormiga.
Milliseid probleeme on toonud tänane kriisiolukord?
Palusime liikmetel tuua välja tekkinud (lisa)probleemid, mis just tänase Covid-kriisiga esile on tõusnud. Paljud vastanutest pidasid oluliseks kaugtöö tegemist - millised on võimalused ja tingimused ning tööandja vastutus töötaja kodukontori osas, sh töökeskkonna ja töötervishoiuga seonduvad riskid. Oluline on ka turvaline andmekaitse.
Koroonakriis on esile tõstnud ka sellised olukorrad, kus töö laad on kriisi tõttu täielikult muutunud, kuid töötajad ei ole valmis tegema koostööd mõnes teises valdkonnas. Antud juhtudel on töösuhte lõpetamine aga väga keeruline.
Probleemne on ka tähtajatute töölepingute lõpetamine, st tähtajatut töölepingut lõpetades tuleb töötasu maksta kuni tähtajani. Seega kriisiolukord on taaskord kinnitanud seda, et meie töölepinguseadus sisuliselt ei võimalda tähtajalise töölepingu sõlmimist, sest kehtiva töölepinguseaduse valguses on mõistlik tähtajalist töölepingut sõlmida vaid siis, kui tulevik on 100% kindel ja ennustatav.
Suur murekoht on loomulikult just nende töötajatega, kellel tulenevalt ametist ja töö iseloomust ei ole võimalust oma tööd kodunt teha. Sellised töötajad on pidanud otseselt riskima oma tervisega.
Koroonakriis on esile tõstnud ka sellised olukorrad, kus töö laad on kriisi tõttu täielikult muutunud, kuid töötajad ei ole valmis tegema koostööd mõnes teises valdkonnas. Antud juhtudel on töösuhte lõpetamine aga väga keeruline.
Probleemne on ka tähtajatute töölepingute lõpetamine, st tähtajatut töölepingut lõpetades tuleb töötasu maksta kuni tähtajani. Seega kriisiolukord on taaskord kinnitanud seda, et meie töölepinguseadus sisuliselt ei võimalda tähtajalise töölepingu sõlmimist, sest kehtiva töölepinguseaduse valguses on mõistlik tähtajalist töölepingut sõlmida vaid siis, kui tulevik on 100% kindel ja ennustatav.
Suur murekoht on loomulikult just nende töötajatega, kellel tulenevalt ametist ja töö iseloomust ei ole võimalust oma tööd kodunt teha. Sellised töötajad on pidanud otseselt riskima oma tervisega.
Vajame murrangulist muutust
Meie tänane tööseadusandlus ei vasta enam ammu tegelikele vajadustele. Olemasolev regulatsioon pooldab pikaajalisi ja tähtajatuid töösuhteid, kusjuures töösuhte lõpetamine on ühtmoodi keeruline ning kulukas. Kui me soovime konkurentsivõimelist ja kaasaegset tööseadusandlust, tuleb seda muuta selgemaks ja võimaldama nii tööandjale kui töötajale paindlikumaid töösuhteid ja -vorme. Meil peab olema võimalus teha tööd nii, et oleks tagatud paindlikud võimalused nii töö tegemise aja, koha ja mahu suhtes, reguleerima nii lühiajalist kui juhutööd ja töötamist koostööplatvormide vahendusel.
Me näeme selgelt, et tuleviku töö ei olegi enam kaugel tulevikus, vaid see on juba ammu kohal. Maailm muutub, uued trendid tulevad peale ning riik peaks ajaga kaasas käima, pakkudes toetavat, lihtsat ja paindlikku tööseadusandlust. Tänane Covid-kriis on omakorda toonud esile mitmeid uusi probleeme tööelus, mis vajavad mõistlikumat reguleerimist. Teenusmajanduse Koja loodud paindlike töösuhete töörühm soovib kindlasti valitsusasutustega selles osas tulemuslikku koostööd teha, et anda sisend muutunud tööturu ja töösuhete vajadustest. On ülioluline, et tööturg käiks kaasas 21. sajandi majandusmudelitega.