Ettevõtte hapnik on raha ning ettevõtte seisukohast ei ole vahet, kas uut hapnikku saadakse uute laenude, uute kapitaliinvesteeringute või kulude vähendamise kaudu. Esimesest võimalusest ehk laenuraha jagamisest räägitakse palju. Selle üle käib investorite ja valitsuse vahel tõsine lobbytöö ja kaasnev meediasõda, kus õigus ilmselt jääb selles töös kõige võimekamatele ettevõtetele. Teine tee ehk uue omakapitali kaasamine on keset kriisi keeruline, kuna kapital ongi see hapnik, mida turul on vähe. Kolmanda tee ehk kulude vähendamise näiteks on Töötukassa palgatoetuse meede, kuid see kergendab olukorda vaid kõige nõrgemal vundamendil tegutsenud ettevõtetele ning vaid maikuu lõpuni. Kahjuks tuleb nentida, et senised valitsuse meetmed rikuvad kaasnähuna tõsiselt vabaturu konkurentsi ja seega vabaturu tervist.

Maikuus kriis laiemasse majandusse alles hakkab jõudma. Majandusteooriale toetudes on ühiskonna laiema kannatuse pehmendamiseks vaja ka majanduslikult preventiivset meedet ning see meede peab turu rikkumise vältimiseks ühetaoliselt toetama kõiki pikaajaliselt elujõulise ärimudeliga ettevõtteid ja nende töötajaid. Teenusmajanduse Koja liikmete arvates on selliseks sammuks kõigi ettevõtete palgafondi väljamaksetelt sotsiaalmaksu arvestamise ajutine peatamine.

Lai majanduslik kriis tuleb kellele ja millal?

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eesti teenusmajandussektoris hõivatud 457 300 inimest, millega teenusmajandus on konkurentsitult Eesti Vabariigi suurim tööandja ja maksumaksja. Sektor erineb ülejäänud majandusest eeskätt selle poolest, et tema kulubaasist moodustavad suurema osa tööjõukulud ja tööjõumaksud. Teenusmajanduse ettevõtted annavad üle 70% Eesti majanduse SKT-st ja seega on tegemist kõige laiemalt SKT-d mõjutava majandusvaldkonnaga. Olukorra tänaseks hindamiseks majanduses viisime Teenusmajanduse Koja liikmete seas läbi küsitluse, et täpsemini mõista suurimat SKT-d tootva valdkonna ettevõtete olukorda ning ootusi.

Nendime, et enamus küsitlusele vastajaid märkis, et nende poolt eelistatud meede kriisi põhja üle elamiseks on sotsiaalmaksukohustuse ajutine peatamine vähemalt kriisi põhjaks ehk kolmeks kuuks. Küsitluse tulemused näitavad ka, et suurem osa teenusettevõtteid prognoosivad tõsisemaks kriisiks saabuvat sügist, kuna vaba raha ja tarbijausalduse kahanemine ning tarneahelate katkemisest tingitud kahjud jõuavad ettevõteteni mõnekuulise viitega.

On selge, et laiapõhjaline töökohtade toetamine annab suurima efekti tööpuuduse piiramisele ja seega tagab ka riigile pikaajalise maksulaekumiste jätkusuutlikkuse.

Eesootava majanduslanguse ulatust arvestades oleks valitsusel tark avaliku sektori kulusid koomale tõmbava ja uusi stiimulmeetmeid koondava teise lisaeelarve koostamist alustada kohe. Siinkohal tuleb aru saada, et riigiametid ise ei ole primaarsed maksumaksjad, vaid nende maksuvõimekus tuleneb erasektori eelnevalt makstud rahast riigikassasse. Sotsiaalmaksu laiapõhjaline peatamine või vähendamine peaks olema sellise järgmise sammu põhiosa. Et meede saaks kehtima hakata hiljemalt augustist-septembrist, peaks valitsus selle ette valmistama lähikuudel ja Riigikogu otsuseks vormima enne suvepuhkust.

Sotsiaalmaksu peatamise meetme eelisteks riigile on, et toetatakse ainult ausalt makse maksvaid ja jätkusuutlikke ettevõtteid ning tööjõumaksude leevendus kandub otseselt üle muidu koondamisele või palkade vähendamisele vastu seisvatele töötajaile, kes omakorda tarbimisega sisemaist nõudlust ülal hoiavad.

Tööjõumaksude vähendamise meetme mõju riigi kassavoole on sarnaselt iga investeeringuga lühiajaliselt negatiivne, kuid pikaajaliselt vähendab kõige laiemalt ja tõhusamalt kriisi mõju SKT-le. Tegemist ei ole tegelikult riigilt tagastamata abi küsimisega, vaid riigi investeeringuga oluliste töökohtade ja maksumaksjate säilimisse.

Jaan Pillesaar
Teenusmajanduse Koja juhatuse esimees