Juba 10. korda toimuva parima ja halvima seaduse konkursi eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Tänavune konkurss keskendub  konkurentsivõimelisema õiguskeskkonna kujundamisele ja bürokraatia vähendamisele. Parima seaduse kategoorias osalevad seadused, mis suunatud bürokraatia või halduskoormuse vähendamiseks (erinevad kooskõlastamised, load jms). Halvima seaduse kategoorias osalevad seadused, mille tulemusena halduskoormus ja bürokraatia suureneb.
 
Žürii, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu ja Äripäeva toimetuse esindajad, palub põhjendatud ettepanekud esitada hiljemalt 31. jaanuariks 2025 aadressil info@teenusmajandus.ee. Žürii esimehe, Teenusmajanduse Koja juhatuse liikme ja vandeadvokaadi Allar Jõksi  sõnul on üldtunnustatud tõde, et vähem ametkondlikke loamenetlusi, kooskõlastamisi ja mittevajalike nõudeid võrdub vähema riigikulu ja parema ärikliimaga. Eelmise aasta suvel uuendatud valitsusleppes on RE, SDE ja E200 lubanud:
1)    kehtestada reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.
2)    Vähendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust ja kontrolle.

 

Allar Jõksi sõnul soovib Teenusmajanduse Koda koostöös avalikkuse, meedia ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega luubi alla võtta eeltoodud lubadused, et iga uue halduskoormust suurendava nõude kehtestamise eelduseks on olemasoleva nõude tühistamine. „Senine üheksa aastane kogemus parima ja halvima seaduse väljaselgitamisel kinnitab, et uue valitsuse tööle asumisel unustatakse paljud lubadused kiiresti. Seni kuni õigusloome põhineb veendumusel, et ettevõtja on ebausaldusväärne ja kodanik rumal, seaduste vohamisele piiri panna ei õnnestu,” kommenteeris Allar Jõks.

 

Teenusmajanduse Koda sõnastas hea õigusloome tava 2010. aastal eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet. Hea õigusloome tava näeb ette, et õigusakti eelnõu mõjusid peab põhjalikult kaaluma, et seadus tõstaks Eesti konkurentsivõimet.

 

Teenusmajanduse Koda on seisukohal, et õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine on eluliselt oluline kõigile – nii ettevõtjatele kui kodanikele. Rahvana peame lihtsalt olema nõudlikud nii selle sisu kui vormi osas. Õigusloome eesmärgiks peaks olema Eesti konkurentsivõime suurendamine, mitte vähendamine.
 
Hea õigusloome tava näeb ette, et:
1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.
7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.