Magnus Piirits tervishoiusüsteemi tulevikust
Magnus Piirits on Arenguseire Keskuse ekspert, tuleviku tervishoiu uurimissuuna juht ja raporti „Eesti tervishoiu tulevik – stsenaariumid aastani 2035“ autor. Sellel aastal juhib ta tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuunda, milles vaadatakse, millised on Eesti maksusüsteemi võimalused aastaks 2035. Magnus on numbriinimene ning kvantitatiivsete uurimismeetodite rakendamine ja arvude põhjal järeldusteni jõudmine on tema eriline oskus. Siiani on ta peamiselt tegelenud pensionisüsteemi lahtiharutamise, analüüsimise ja sellest järelduste tegemisega.
Milline võiks olla tulevikus Eesti tervishoiusüsteem? Kas näete potentsiaali, et erasektor haaraks tulevikus suurte riigimonopolide kõrval suuremat rolli? Paljud head ja innovaatilised lahendused on ju ka täna tulnud just erasektorist.
Tasapisi on hakanud erasektori osa meditsiinis kasvama ja Covid-19 kriis annab sellele arvatavasti veelgi suurema tõuke.
Milline võiks olla tulevikus Eesti tervishoiusüsteem? Kas näete potentsiaali, et erasektor haaraks tulevikus suurte riigimonopolide kõrval suuremat rolli? Paljud head ja innovaatilised lahendused on ju ka täna tulnud just erasektorist.
Tasapisi on hakanud erasektori osa meditsiinis kasvama ja Covid-19 kriis annab sellele arvatavasti veelgi suurema tõuke.
Eesti tervishoiusüsteemi tänane rahastusmudel ei ole jätkusuutlik ning analüütikud prognoosivad aastaks 2035 Haigekassa puudujäägiks 900 miljonit eurot. Millised on teie vaatest peamised probleemid, miks me riigina sellises seisus oleme? Kas oskate pakkuda lahendusi?
Ühelt poolt on Eestis vähem tööealisi ja teisalt on rohkem vanemaealisi – tervishoiu tulude ja kulude vaatest on need vastassuunalised. Oodatav eluiga on kasvanud, aga tervena elatud aastad mitte, seega vajavad meie inimesed pikemalt tervisehoiuteenuseid. Seega üheks suunaks on kaasa aidata tervislikumale ühiskonnale, mis on üsna kompleksne – liikumisharjumised, toitumine, riskikäitumine, jm. Kui elame pikemalt ja tervena, siis kasvab tulude pool ja väheneb kulude pool.
Tänane ravikindlustussüsteemi eelarve sõltub otseselt tööjõumaksude laekumisest. Sellest on saanud murekoht - meil on uued töövormid ja ärimudelid, rahvastik vananeb ning tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Milline võiks olla alternatiivne, jätkusuutlik rahastusmudel?
Praeguse süsteemiga jätkates on võimalus liikuda mitmesse suunda, millel on omad plussid ja miinused. Üheks teeks on suurendada rahastust nii nagu praegugi – mõeldakse uus viis, mis mingil määral suurendab rahastust ja lahendab lühemas perspektiivis probleemi. Teine võimalus on liikuda Taani mudelile, kus eraldi sotsiaalkindlustusmaksu ei ole ja tervishoidu rahastatakse üldisest maksutulust. See otsesõnu ei lahenda üldist raha puudust, aga annab võimaluse lihtsamini riigi kulusid ümber jagada riigieelarve sees.
Mis on peamiseks põhjuseks, et meil ikka on niivõrd paljud inimesed ilma ravikindlustuseta?
Põhjuseid on palju ja seltskonnad, kes on ilma ravikindlustuseta, on mitmetahulised. Suurema tõenäosusega on ravikindlustuseta pigem mehed, muust rahvusest kui eestlased, alg- ja põhiharidusega ning puuduva või madala sissetulekuga inimesed. Töise tulu teenijad on ravikindlustuseta, sest osadel on ebaühtlane sissetulek, mõnel kuul vähene sissetulek või ei ole sissetulekut. Üheks probleemseks grupiks olid 2017. aastal ajateenijad, kellel ajateenistuse lõppedes oli ravikindlustus kuu aega. Kuna suur osa noori läheb edasi õppima, siis nendel puudus suvel kaks kuud enne õpingute algust ravikindlustus. Nüüdseks on see probleem lahendatud nii, et nendel ajateenijatel, kellel pole kuu aja möödudes ravikindlustust, pikendatakse kindlustuskaitset kahe kuu võrra. Kõikidel juhtudel sellist lihtsat lahendust ei ole.
Milline võiks olla n-ö ideaalne ravikindlustussüsteem, arvestades meie väikse riigi kodanike arvu ja võimalusi?
Ideaalis võiks Eestis olla üldine tervisekindlustus, aga see eeldaks, et kõik inimesed on maksukuulekad ka edaspidi.
Nimeta kolm märksõna, mis peaksid kindlasti tulevast tervishoiusüsteemi iseloomustama?
Ühelt poolt on Eestis vähem tööealisi ja teisalt on rohkem vanemaealisi – tervishoiu tulude ja kulude vaatest on need vastassuunalised. Oodatav eluiga on kasvanud, aga tervena elatud aastad mitte, seega vajavad meie inimesed pikemalt tervisehoiuteenuseid. Seega üheks suunaks on kaasa aidata tervislikumale ühiskonnale, mis on üsna kompleksne – liikumisharjumised, toitumine, riskikäitumine, jm. Kui elame pikemalt ja tervena, siis kasvab tulude pool ja väheneb kulude pool.
Tänane ravikindlustussüsteemi eelarve sõltub otseselt tööjõumaksude laekumisest. Sellest on saanud murekoht - meil on uued töövormid ja ärimudelid, rahvastik vananeb ning tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Milline võiks olla alternatiivne, jätkusuutlik rahastusmudel?
Praeguse süsteemiga jätkates on võimalus liikuda mitmesse suunda, millel on omad plussid ja miinused. Üheks teeks on suurendada rahastust nii nagu praegugi – mõeldakse uus viis, mis mingil määral suurendab rahastust ja lahendab lühemas perspektiivis probleemi. Teine võimalus on liikuda Taani mudelile, kus eraldi sotsiaalkindlustusmaksu ei ole ja tervishoidu rahastatakse üldisest maksutulust. See otsesõnu ei lahenda üldist raha puudust, aga annab võimaluse lihtsamini riigi kulusid ümber jagada riigieelarve sees.
Mis on peamiseks põhjuseks, et meil ikka on niivõrd paljud inimesed ilma ravikindlustuseta?
Põhjuseid on palju ja seltskonnad, kes on ilma ravikindlustuseta, on mitmetahulised. Suurema tõenäosusega on ravikindlustuseta pigem mehed, muust rahvusest kui eestlased, alg- ja põhiharidusega ning puuduva või madala sissetulekuga inimesed. Töise tulu teenijad on ravikindlustuseta, sest osadel on ebaühtlane sissetulek, mõnel kuul vähene sissetulek või ei ole sissetulekut. Üheks probleemseks grupiks olid 2017. aastal ajateenijad, kellel ajateenistuse lõppedes oli ravikindlustus kuu aega. Kuna suur osa noori läheb edasi õppima, siis nendel puudus suvel kaks kuud enne õpingute algust ravikindlustus. Nüüdseks on see probleem lahendatud nii, et nendel ajateenijatel, kellel pole kuu aja möödudes ravikindlustust, pikendatakse kindlustuskaitset kahe kuu võrra. Kõikidel juhtudel sellist lihtsat lahendust ei ole.
Milline võiks olla n-ö ideaalne ravikindlustussüsteem, arvestades meie väikse riigi kodanike arvu ja võimalusi?
Ideaalis võiks Eestis olla üldine tervisekindlustus, aga see eeldaks, et kõik inimesed on maksukuulekad ka edaspidi.
Nimeta kolm märksõna, mis peaksid kindlasti tulevast tervishoiusüsteemi iseloomustama?
Tehnoloogia- ja andmepõhisus, patsiendikesksus ja personaalsus, inimese enda rolli kasv.
Magnus Piiritsa mõtteid ja soovitusi uue ärihooaja sissejuhatuseks saad kuulda juba 8. septembril algusega kl 15.00 ärihooaja avaüritusel Fotografiskas!
Ürituse info SIIN!