Lugu Eestist: kus on meie tõhususe osakond?
Värsked uudised Ameerikamaalt ütlevad, et sealset ebaefektiivsust hakkab välja juurima vastne riigiametnik Elon Musk[i]. Ka Eestit kimbutab riigipalgal olevate inimeste rohkus. Piltlikult öeldes – üksteisel juukseid lõigates me jõukaks ei saa, sest juuksureid tööl on palju, aga bürokraatia ei vähene. Oluline osa lahendusest on ka kiirkorras lõpetada riigiettevõtete konkureerimine eraettevõtetega.
President Lennart Meri võrdles Eestit kiirpaadiga suurte tankerite kõrval.[i] Tänaseks oleme alusele merekoolist kopsaka meeskonna munsterdanud ning maksvate reisijate osakaal aina väheneb. Lõbusat sõidutuultki tunneb harva…. Statistikaameti prognoosi kohaselt jätkub Eesti rahvaarvu vähenemine jõudsalt – aastal 2085 oleme 1,2 miljoni peal ([ii]). Samas tempos tõuseb maailmas inimeste arv, jõudes seks ajaks erinevate prognooside kohaselt kümne miljardi kanti[iii]. Me ei tohi tukkuma jääda - Eestist on saanud kõrgete hindadega riik[iv] ning see nõuab rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks erimeetmeid.
Ehk saaks gepardlikumalt, mitte käpardlikumalt
Riigieelarve kärbete valguses peaksime otsivalt otsa vaatama ka tööhõive jaotusele. Täna töötab Eesti avalikus sektoris umbes 138 000 inimest[v], mis moodustab 20% tööhõives olevatest inimestest riigis[vi]. Sotsiaalsfäärile ja sise-turvalisusele lisaks oleme riigina ametis ka energeetikas, transpordis, turismis ja kinnisvaraarenduses. Ehk on võimalik kuidagi gepardlikumalt, mitte käpardlikumalt hakkama saada? Tegeleme paljude valdkondadega, aga seda riigina – miks me ei lase vabaturul toimida?
Ameerikas vastloodava valitsussektori tõhustamise ameti (DOGE) põhiülesandeks saab olema kulude kokkuhoid ja ettevõtjamentaliteedi toomine riigijuhtimisse[vii]. Selleks leitakse vajadus ka riigis, kus avaliku sektori töötajate suhtarv on oluliselt madalam kui meil, pelgalt 13%.[viii] Ka Eestil oleks paslik jalad kõhu alt välja võtta ning loobuda ülejõukäivast. Riigikaitse- ja päästeteenuseid meil hetkel eraturult hankida ei saa, kuid sealt edasi vaadates on võimalikke riigisektori õhemaks lihvimise kohti horisondil märgata küll….
Avaliku sektori tööhõivet iseloomustab suur latentsus muutustega kaasa minemisel – sisse hiilib eelarve-asutuse dna ja vabaturu reeglite eitus. Kuidas muidu põhjendada asjaolu, et avaliku sektori tööhõive on viimastel aastatel suurenenud ning riigi kulud ei korreleeru riigi sissetulekutega?
Tark riik peaks oma tööväega pakkuma vaid neid teenuseid, mis ei funktsioneeri turujõududel: riik peaks olema õhuke, tegevusvabadust oluliseks pidav ning piiranguid vaid hädaolukorras rakendav. Kõik toetused ja dotatsioonid peaksid olema juhtumipõhised ning helikopterilt jagamist tuleks vältida – meil lihtsalt pole vananeva rahvastikuga ühiskonnas piisavalt ressurssi, mida jagada.
Riigiäri kui Kalevipoja mõõk, mis ähvardab meid endid
Eestis on seni mitmeid näiteid riigiärist, kus avalik sektor pakub turul konkurentsi erasektorile. Mis on selles negatiivset? Riigi osalemine vabaturul on tavaliselt turuosalisi eemale peletav, kuna riigi ainuvõime kehtestada reegleid ja muuta makse, tekitab ebaterve konkurentsi – teised turuosalised ju reegleid ja makse muuta ei saa.
Erinevalt paljudest erasektori poolt teenindatavatest bussi- ja lennuliinidest, sõidab suursaartele riigi praam koos pardateenindusega ning meil on oma riigi lennufirma, mis loodi selleks, et ta oleks olemas… Võiksime endalt küsida kuivõrd sotsiaalne teenus transport tervikuna ikkagi on ning kas teenus muutub sellest paremaks, et ta makstakse kinni riigieelarvest ja mitte piletihinnaga? Riikidevaheline praamiliiklus toimub Eesti sadamatest regulaarselt, maailmaklassi kvaliteediga ning riigiabita.
Kui riigipoolne teenuse ostmine on vältimatu, tuleks seda osta vabaturult. Sellega tagaksime igakordselt hinna kujunemise turutingimustel.
Krestomaatiline näide on siin Riigi Kinnisvara AS – firma, kes pakub vabaturul saadavaolevat kinnisvara portfellihaldust ning arendusteenust ainult riigiasutustele ja avalikule sektorile[ix]. Turutingimustel kujunevast teenuse hinnast on kõrvalseisjal keerukas aru saada. Ka kliendi „jalgadega hääletamine“ kipub lepingu untsu mineku korral olema problemaatiline. Kelle juurest siis ära minna, kui oled otsustanud endale lepingupartner olla? Kui me tahame endiselt kiirkaater olla, peaksime suunama ministeeriumid vabaturu tingimustel riigimajadele portfelli-, arendus- ja maaklerteenust ostma.
Turutõrge või turu olemuse mõistmise tõrge?
Miks siis ikka riigisektori äriettevõtted ise efektiivselt toimida ei saa? Kuidas konkurentsi puudumine pimestab? Eraettevõtja peab oma majandustegevuses lähtuma võimalikust saadavast tulust - ta püüab leida sobiva hinna ja kvaliteediga sisendeid, saamaks turult tellimusi. Ettevõtja ärimudelit verifitseerib vaba turg pidevalt – liig kehva tootlikkuse korral ei osutu ettevõtja ärimudel konkurentsis edukaks ja asendub efektiivsema pakkuja poolsega. Sellelaadne iseregulatsioon riigi omaäris puudub.
Ka pärast linnapoe sulgemist aastal 2020[x] selgitatakse sageli riigi sekkumist vabaturule turutõrkega[xi]. Olgu selleks siis põhjendused puuduvatest lennuühendustest, subsideerimist vajavatest üürikorteritest või kliendimahust sotsiaalselt vajaliku teenuse korral. Mul on sise-veendumus, et argumenti turutõrkest me vast loodava D.O.G.E ettepanekutest lugeda ei saa. See oleks lihtsalt eesmärgipäratu.
Asendusteooriad turutõrkest
ja riigikapitalismist ei loonud ka
Eesti liberaalsest majanduskeskkonnast rahvusvahelist edulugu.
Otsustusjulgusel on selles aga suur roll: näiteks Mart Laari II valitsus kärpis
1999. aastal Vene kriisi järel kokku kuivanud riigieelarvet 18 miljardi krooni
pealt 1 miljardi võrra. Samaaegselt kehtestati ka ettevõtete tulumaksu kaotamine. Sündis
Eestile palju kuulsust toonud nn „dividendimaksustamise“ skeem[xii]
misjärel tunti Eestit liberaalse majanduskeskkonnana, mille erilisus seisnes
läbipaistvas ja stimuleerivas maksusüsteemis. Turutõrkest ei rääkinud siis
keegi… Keskkond on muutunud ja nüüdseks ka meie maksusüsteem. Tulevik on
eespool ja kasutame võimalust
Eestitki kärpides efektiivsemalt toimivaks riigiks muuta.
Indrek Tiigi
Arhitekt, Teenusmajanduse Koja juhatuse liige
[i] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95306225/guido-viik-on-vist-hea-et-lennart-meri-ei-nae-kuidas-eesti-arenguteel-kiirpaadi-tankeri-vastu-vahetas
[ii] https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-rahvaarvu-prognoos-aastaks-2085-12-miljonit-inimest
[iii] https://www.visualcapitalist.com/when-will-the-global-population-reach-its-peak/
[iv] https://www.err.ee/media/video/4e64e77b2e1b560039adb19aca648d2c
[v] https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika
[vi] https://www.stat.ee/et/uudised/moodunud-aasta-arvestuses-suurenes-tooealiste-inimeste-arv-eestis-25-600-vorra
[vii] https://www.washingtonpost.com/politics/2024/11/13/department-of-government-efficiency-musk-ramaswamy/
[viii] https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_public_sector_size
[ix] https://www.rkas.ee/et/kliendile
[x] https://www.err.ee/1077488/tallinn-sulgeb-linnapoe
[xi] https://majandus.postimees.ee/8108244/ministrid-keldo-ja-laanemets-on-eriarvamusel-kuidas-riik-peaks-majandusse-sekkuma
[xii] https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laari_teine_valitsus