Kuidas kirjeldaksid oma teekonda IT-õiguse juristist Euroopa 50 mõjukaima start-up valdkonna naisjuhi hulka?

See on ilmselt üks keerulisemaid küsimusi, mis minult on küsitud - mul pole vastust. Ma lihtsalt käisin nagu oskasin ja astusin sisse ustest, mis tundusid hullumeelsed. On olnud erakordselt põnev ja silmi avardav, aga ma olen teinud muidugi ka palju tööd, vigu ja lugenud ilmselt sama intensiivselt kui ülikoolis sesside ajal.

Mis iseloomustab edukat ettevõtet ja kuidas see väljendub Funderbeam’i tänases olukorras?

Ma tooksin siin paralleeli orienteerumisega, kus sportlasel on kaardiga metsas joostes vaja läbida palju kontrollpunkte. Tipp meestel rohkemgi kui 20. Võidab see sportlane, kes läbib raja kõige stabiilsemalt. Ei ole vaja olla kogu aeg esimene, vaid stabiilselt hea. Kui tulevad vead, tuleb kohanduda. Kui heinamaa läheb üle tihedaks metsaks, tuleb kohanduda. Äris on sama, sest maastik vaheldub. Vahel näiteks lükatakse ootamatult ette Covid. Funderbeam on suutnud seni suuremate vapustusteta oma kontrollpunktid läbida ja kohanduda, ka covidiga.

Oled viimastel aastatel palju Aasias tegutsenud – kuidas eristub riigi rahandus- ja majanduspoliitika vaade näiteks kui Eestit ja Singapuri võrrelda?

Eesti ja Singapuri on mõlemad väikesed riigid, millel maavarasid ei ole. Seega tuleb mõlemal pingutada, et leida oma toimiv majandusmudel. Samas on Singapur üldse maailmas erandlik riik, kus riiki juhitakse piltlikult öeldes nagu äri. Riigil on osalus suuremates ettevõtetes ja kinnisvara projektides, mille kasum investeeritakse nii majanduse, hariduse kui riigi arengusse üldisemalt. Riigil on pikaajalised eemärgid, näiteks ehitada üles tugev finantstehnoloogia sektor, ja selle nimel töötavad nii pangad, regulaator kui ministeeriumid. Riigil on miljardeid dollareid haldavad investeerimisfondid, mis investeerivad nii oma riigi ettevõtlusse kui rahvusvahelistesse äridesse. Ka covid’i toetussmeetmed ulatusid milarditesse dollaritesse, sest riigil olid vajalikud varud olemas. Kindlasti huvitav kaasus, iseasi, kui ja kas see on kopeeritav.

Kümmekond aastat tagasi olid aastajagu ka Teenusmajanduse Koja tegevjuht. Milliseid väljakutseid see aeg pakkus?

See oli aeg, kus teenusmajandus kui selline oli uus termin nii oma keeles kui sisus. Mäletan, kus poliitikud arutasid restoranide teeninduskvaliteeti koja korraldatud debatil. Seega töö, mis tuli ära teha puhtalt valdkonna ettevõtjate entsuiasmi pealt, oli meeletu. Nüüdseks on teenusmajandus tuntud termin. Näiteks tootmises, sest tulevikus ei osteta autot, vaid sõitmise kogemust. Selliseks pöördeks peab valmis olema ja Koda on teinud siin tänuväärset tööd.

Mida soovitad ettevõtete juhtidele, kes kriisis motivatsiooni ja sihi kaotanud?

Ma soovitan endalt küsida väga lihtsa küsimuse: “Miks ma kõike seda teen?”. Kui ikka ühtegi põhjust alles jäänud ei ole, miks omal ajal ettevõtlusse või juhiks mindi, siis ei aita ka vastus küsimusele “Kuidas edasi?”. Iseenda seest tuleb edasiminekuks põhjus üles leida, kõik muu on juba vormistamise küsimus.