Kommenteeri

Järelmõtted ärihooaja avaürituselt

Foto: Erlend Štaub

Teenusmajanduse Koja ärihooaja avaürituse maksudebatil olid fookuses tööjõumaksud, täpsemalt sotsiaalmaksu tulevik ja küsimus, kuidas hakkame edaspidi rahastama tervishoiukulusid. Debatti vedas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, osalesid Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits, sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Maris Jesse, rahvusvahelise IT-ettevõtte Eurora Solutions valdkonnajuht Egon Veermäe ning IIZI Kindlustusmaakleri juht ja Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Igor Fedotov.


Magnus Piiritsa ettekanne Eesti tervishoiu rahastamisest ja tuleviku stsenaariumitest

Eesti tervisesüsteem on üles ehitatud kohustuslikule solidaarsuse põhimõttest lähtuvale ravikindlustusele ja eraõiguslike teenuseosutajate pakutavate tervishoiuteenuste peaaegu üldisele kättesaadavusele. Tervishoiuteenuseid rahastatakse peamiselt Eesti Haigekassa kaudu. Eesti tervishoiu rahastamine oli 2018. aastal 6,7% SKP-st.

Avaliku sektori osa oli 73,7% ja inimeste omaosalus 24,5% ning väike osa oli vabatahtlikul kindlustusel ja teistel vahenditel (1,8%). Avaliku sektori rahast 64,4% tuli haigekassast, 6% keskvalitsuse eelarvest ja 3,3% kohalike omavalitsuste eelarvest. Haigekassa omakorda saab enamiku oma rahast sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast (92,5%), ülejäänu on otsesiirded keskvalitsuse eelarvest.

Eesti elanike keskmine vanus tõuseb aastaks 2035 juba 81,7 aastani, aga kuna tervena elatud aastad pole viimasel ajal kasvanud, esitab see tervishoiusüsteemi rahastamisele suure väljakutse. Praeguse rahastusmudeli korral kasvaks 2035. aastaks haigekassa eelarve puudujääk prognooside järgi 900 miljoni euroni aastas.

Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise põhiprobleem on seotus tööjõumaksudega – 2018. aastal kaeti tööjõumaksudega 99 protsenti haigekassa kuludest, 2019. aastal 90 protsenti.

 

Tervishoiu tuleviku stsenaariumid

Erinevad stsenaariumid aitavad mõista, millised võiksid olla riigi ja ühiskonna praeguste valikute tulemid aastakümnete pärast. Info erinevate stsenaariumite kohta leida Arenguseire Keskuse raportist (tutvu raportiga).

1. Stsenaarium: Tervishoiu unelm
Inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt paraneb oluliselt ja uued tervisetehnoloogiad on nii ennetuses kui ka ravis ülekaalukale enamusele kättesaadavad. 

2. Stsenaarium: Pragmaatiline maailm
Inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt paraneb ning uued tervisetehnoloogiad rakenduvad eelkõige ravivaldkonnas. 

3. Stsenaarium: Pool rehkendust
Inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt paraneb, kuid uued tervisetehnoloogiad on kättesaadavad vaid jõukamale osale elanikkonnast.

4. Stsenaarium: Endistviisi edasi
Inimeste tervisekäitumine ja epidemioloogiline pilt muutub veelgi ebavõrdsemaks ja uued tervisetehnoloogiad ei ole suurele osale inimestest kättesaadavad.



Maris Jesse ettekanne
 ministeeriumi ettepanekust tervishoiu rahastusprobleemidele

Väljakutsed on tänase süsteemiga seonduvalt olnud juba mitukümmend aastat. Jätkusuutlikkuse auke on paigatud 1999. aastast alates haigekassa tulubaasi laiendamisega, mitte sotsiaalmaksu tõstmisega: 1) maksed riigi poolt teatud kindlustatud rühmade eest 2) 2018st maksed riigieelarvest mittetöötavate pensionäride eest.

Eesti ravikindlustuse tingimusi ja rahastuse aluseid on aeg muuta. Selleks aga pole ühte lahendust, vaid tulevikustsenaarium sünnib erinevaid vaateid ja lahendusi kombineerides. Ühe sellise kombinatsiooni, kuidas vältida Haigekassa eelarvesse 900 miljoni eurose puudujäägi teket aastaks 2035, on sotsiaalministeerium juba valitsusse arutelule saatnud.

Seal pakutakse välja neli lahendust. Esimese lahendusena nähakse ministeeriumi dokumendis, et Haigekassa eelarve puudujääki hakatakse iga-aastaselt riigieelarvest kinni maksma. Teine võimalus on, et valitsus võtab alla 19aastaste kodanike ravikindlustuse tasumise Haigekassalt üle. Kolmas võimalus on, et haiguspäevade hüvitamine võetakse Haigekassalt ära.

Neljanda võimalusena pakutakse välja tänase 33% sotsiaalmaksu kaotamise ja ravikindlustusmaksu kogumise (täna 13% maksust) ning pensionikindlustusmaksu (täna 20% maksust).

Uus ravikindlustusmaks võiks lähtuda tänasest üksikisiku tulumaksusüsteemist, mille kaudu saadavale tulule lisatakse solidaarsusosa riigieelarvest. 20% pensionimaksu kogutaks sotsiaalmaksule sarnaselt edasi ehk see jääks endiselt peaasjalikult tööandjate õlule.

„Selle lahenduse peamine idee oleks laiendada ravikindlustuse maksubaasi. See tähendab, et töötaja maksaks ravikindlustusmaksu ainult lähtuvalt enda sissetulekutest, mis vähendaks oluliselt ettevõtjate tööjõumaksudele tehtavaid kulusid,“ rääkis Jesse. Täpsemalt langeks ettevõtjate tööjõumaksud sotsiaalministeeriumi stsenaariumite kohaselt 11,6–12,9 protsenti.

Samuti lahendaks uus maks mure projektipõhiste töötajatega, kes praegu peavad projektide vahel nuputama, kuidas endale riiklik ravikindlustust säilitada. Nimelt on sotsiaalministeerium pakkunud, et uue mudeli kohaselt ei laieneks ravikindlustusmaks mitte ainult palgatulule, vaid ka teistele tuluallikatele. See tähendab, et ravikindlustuse saab ka kodanik, kes ei teeni näiteks palgatulu, aga see-eest saab investeerimistulu. „Kindlustuse aluseks on maksukohustuse teke ehk see annab õiguse saada ravikindlustust,“ ütles Jesse.

Lisa kommentaar

Email again: