Tark tööjõud

Tark tööjõud on targa riigi alus.

Tuleviku töötaja jaoks kaotavad riigipiirid senise tähenduse – konkureeritakse rahvusvahelisel turul isiklikult ja läbi loodu. Seetõttu on eriti oluline, et Eesti tööjõuturg oleks avatud ning piirideta. Me peame soosima töötamist nii väljaspool Eestit kui ka andekate välismaalaste kaasamist meie ettevõtjate juures.

Edumeelsemad riigid meelitavad teadlikult enda juurde neid, kes looksid võimalikult kõrget lisandväärtust ning kujundaksid seeläbi täiendavat arengut soosiva keskkonna. Tehakse suuri jõupingutusi, et tuua sisse ning siduda riigiga erialaspetsialiste nagu insenerid, disainerid, arendajad, müügimehed, kommunikatsioonispetsialistid, muusikud jne. Lisaks erialastele teadmistele ning teabele toob tark tööjõud endaga kaasa ka erinevate kontaktide võrgustiku ning globaalse mõtlemise.

Rahvusvahelise kogemusega töötajad, juhid, investorid

Eesti napib suure ekspordipotentsiaaliga sektorites maailmaklassi spetsialisteja juhte, kes suudaks kohalikud ettevõtted maailmaturul konkurentsivõimelisteks arendada. Selle leevendamiseks tuleb esimeste sammudena

  • teha välismaiste tippspetsialistide ja juhtide Eestisse tööle ja elama asumine võimalikult lihtsaks, sh
  • võimaldada välismaalastel, keda soovivad palgata Eesti ettevõtted, kus tööjõupuudus takistab kasvu, saada elamis- ja tööluba lihtustatud korras
  • võimaldada ettevõtjatel, kes soovivad Eestisse tulla oma äri püsti panema või siin investeerida, asuda siia tööle;
  • suunata välismaalaste kohandumisprogrammide meetmed selliste spetsialistide ja ettevõtjate Eestisse kolimise toetamiseks.

Konkurentsivõimelised tööjõukulud ja tasustamispõhimõtted

Täna suudame osaliselt konkureerida maailmas veel seetõttu, et Eesti palgatase ja elamiskulud on piirkonna ühed madalamad. Rahvusvahelise tasemel ja kogemustega inimeste Eestise tööleasumine peab olema motiveeritud tegevus nii ettevõtjate kui riigi jaoks. Samuti tuleb soosida kõrgelttasustatud töökohtade loomist ning sellise töötajaskonna Eestis püsimist.
Selleks

  • Eesti peaks toetuma võimalikult laiale maksubaasile, kehtestades selleks madalad ja ühtsed maksumäärad ning hoiduma majandussisendite ja/või maksumaksjate ülimadalast ja teiste liigkõrgest maksustamisest;
  • Eesti peab kaasa minema edumeelse maailma suunda näitavate trendidega maksunduses, mille eesmärgiks on targa tööjõu kasutamise ning hoidmise soosimine Sealhulgas tuleks näiteks sotsiaalmaksule määrata nö. lagi, lühendada optsioonide maksusoodustuste rakendumise perioodi ühele aastale ning laiendada maksusoodsate aktsiapõhiste maksete instrumentide ringi võtmetöötajate kaasamiseks ettevõtte omanike hulka
  • tõsta eraisiku tulumaksuvaba miinimumi. Kuna suurem osa tööpuudust on madalapalgaliste töökohtade osas, aitab selline muudatus lisaks tööjõu üldise maksukoormuse langetamisele aidata kõige madalapalgalisemaid ja vähendada tööjõu väljarännet.
  • kaaluda ettevõtte tulumaksu taaskehtestamist madalal määral, näiteks 10% ning sel viisil kogutud maksuraha ulatuses eraisiku tulumaksu määra langetada. Selline ümberkorraldus langetab kõrgeid tööjõumakse, rikkumata samas riigi atraktiivsust kapitalile. Riikide võrdluses  on kuni 10% tulumaks ettevõtjale endiselt väga soodne.
  • muuta osa sotsiaalmaksust töötaja makstavaks maksuks. See ei muuda töötaja netopalka ega maksukoormust, kuid tekitab töötajaskonnas suurema huvi maksuraha heaperemeheliku kasutamise eest seista.
  • laiendada töötaja tasustamise instrumente. Kõige levinum nendest on osalusoptsioon, kuid sama tavapärased on maailma ettevõtetes sellised edasiarendused – aktsiate põhiste maksete programmid nagu RSU (restricted stock unit,), ESPP (employee stock purchase program,) jpt. Eestis on konkreetsema käsitlusega ja maksusoodustustega kaetud vaid optsioon, millele on soodustuste tingimustena rakendatud 3-aastast väljumise perioodi.

Rahvusvahelise tasemega haridus

Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi prognoosi, õpib Eestis aastal 2020 senise 67 000 üliõpilase asemel 45 000 üliõpilast. Seda tingimusel, et meie ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid ei muuda end rahvusvahelisel haridusturul atraktiivseks. Haridussüsteem peab muutuma paindlikumaks ning kohanduma kiiremini vastavalt rahvusvahelise turu ootustele.

Vajalik on ergutada ettevõtete ja ülikoolide, samuti ülikoolide ja gümnaasiumide omavahelist koostööd, et soodustada informeeritud, teadlike ja läbimõeldud valikute tegemist keskkooli- ja ülikoolilõpetajate hulgas.
Haridusvaldkonna üheks väga oluliseks osaks on elukestev õpe – võimalused ümber- ja täiendõppeks ning lisaeriala omandamiseks. Lisaks tagab tööandjate ja töötajate elukestvat õpet soosiv süsteem tööjõuturu stabiilsuse – kriitilistel aegadel väiksema koormuse riigile ning suurema vastavuse tööandjate vajadustele.

Ettepanekud:

  • Muuta Eesti haridussüsteem rahvusvahelisemaks ning praktilisemaks, sh
  • lihtsustada ja soosida välisõppejõudude toomist Eesti kõrgkoolidesse
  • lihtsustada välisüliõpilaste õppima asumist meie kõrgkoolidesse ning soodustada nende kontakte loomist siinsete tööandjatega
  • kaasata õppetöösse praktikuid tunnustatud erialaspetsialistide seast
  • suurendada praktika osatähtsust õppes
  • soodustada kõrgkoolide koostööd tööandjatega
  • soosida elukestvat õpet nii töötaja kui tööandja vaatenurgast lähtuvalt